Uue põhiseaduse vastuvõtmise poolt 87,15 protsenti hääletajatest, teatas keskvalimiskomisjon esmaspäeval. Referendumil osales 73,12 protsenti energia- ja mineraaliderikka Kesk-Aasia riigi hääleõiguslikest kodanikest.

Uus põhiseadus lihtsustab riigi parlamendi tööd ja taastab asepresidendi ametikoha, mis kaotati 1996. aastal. See annab presidendile õiguse nimetada ametisse asepresident ja hulk teisi võtmeametnikke.

Põhiseaduse kiire koostamine ajendas mõningaid Kasahstani analüütikuid pakkuma, et president Kassõm-Žomart Tokajev võib kaaluda uue mantlipärija ametisse nimetamist ja ametist ennetähtaegset lahkumist või ka vastupidi: jääda oma ametikohale pikemaks ajaks kui praegu põhiseadus oleks lubanud, kuna uue põhiseadusega lähtestatakse tema ametiaja piirang.

Nii vana kui ka uus põhiseadus piiravad presidendi ametiaega siiski ühe seitsmeaastase ametiajaga, mille kehtestas Tokajev 2022. aastal.

Pärast pealinnas Astanas hääletamist vastas Tokajev küsimusele, kas põhiseadus hõlbustaks eelseisvat võimuvahetust, et järgmised presidendivalimised toimuvad 2029. aastal, kui tema ametiaeg lõpeb.

"Mõned eksperdid väidavad, et Kasahstanis on võimuvõitlus tihenemas ja et mitmesugused murettekitavad trendid on tõusuteel," ütles Tokajev. "Siiski pole mingit põhjust muretseda, et see avaldab ühiskonnale negatiivset mõju."

Alates iseseisvumisest pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal on Kasahstani võimud säilitanud 20 miljoni elanikuga riigi ühiskonna üle range kontrolli.

Haruldases avalikus avalduses ütles Kasahstani president Nursultan Nazarbajev, kes valitses riiki juba nõukogude ajal ning seejärel aastatel 1991–2019, et ta hääletas uue põhiseaduse poolt. Oma veebisaidil avaldatud sõnumis ütles 85-aastane Nazarbajev: "Mõni aeg tagasi tegin valiku usaldada (presidendiamet) Kassõm-Žomart Tokajevile ja jään selle valiku juurde igaveseks. Ma loodan, et see põhiseadus teenib meie Kasahstani ja meie rahva heaolu."

Kunagi Tokajevi poliitiline patroon Nazarbajev jäeti oma allesjäänud ametikohtadest ja mõjuvõimust ilma pärast 2022. aasta jaanuari rahutuste puhangut, milles hukkus sadu inimesi.

Tokajev on öelnud, et rahutused kujutasid endast endisele presidendile lojaalsete julgeolekuteenistuste elementide riigipöördekatset. Pärast 2022. aasta vägivalla puhkemist on vangistatud mitu Nazarbajevi kauaaegset liitlast.