Kevadele omaselt vajavad teekattemärgised üle Eesti taas uuendamist. Transpordiamet on alustanud kaardistamist, milliste maanteede ja kõrvalteede jooned enim ülekäimist vajavad. Kõikjale ressurssi ei jagu.

"Selleks aastaks on meil ette nähtud 1,8 miljonit eurot Eesti riigi teedele, mis on siis võrgustikuna umbes 17 000 kilomeetrit. Viimased aastad, alates 2020 on see summa olnud kõvasti väiksem, on olnud ühel aastal isegi 900 000 eurot. Siis on 1,3 miljonit, 1,6 miljonit. Enne seda oli olukord parem, isegi kaks-kolm miljonit aastas," lausus transpordiameti liikluskorralduse juhataja Jarmo Vooglaine.

Märgiste kvaliteet on viimastel aastatel aga halvenenud.

"Meil on isegi riigiteedel olnud juhtumeid, kus värskelt pandud teekattemärgistust on võimalik käega ära tõmmata suure ribana. Täna olemegi mõtlemas seda, kuidas me saame tulevikus paremini veenduda selles, et need materjalid, mis meile tulevad, on korrektsed," ütles Vooglaine.

Pealinna teemärgiste uuendamisele kulub umbes 1,3 miljonit eurot ning markeerimist alustatakse tõenäoliselt aprilli keskpaigast.

"Me saame alustada siis, kui on juba kuivad ilmad, õhuniiskustase on läinud madalaks, keskmine ööpäevane temperatuur on üle viie kraadi, tänavad on talvisest mustusest-sodist, kõigest ära puhastatud. Sest eesmärk on, et kui me paneme markeerimise maha, siis see markeerimine säiliks ka aastaid," lausus Tallinna abilinnapea Joel Jesse.

"Suuremad markeerimistööd soovime ära teha maikuu lõpuks ja peamised kohad on loomulikult koolimajade juures, ülekäigurajad, et need oleks hästi markeeritud," lisas ta.

Kõiki Eesti teid markeerida ei suudeta, kuid katkendlikud teemärgistused on probleemiks uute autode puhul. Alates 2022. aastast müügile tulnud sõidukitel on sisseehitatud rajahoidja, mis sõidukit andurite abil tee keskele nügib. Eesti oludes võib süsteem liiklusohtlikke olukordi põhjustada, kui jooned puuduvad.

"Autod käituvad erinevalt. Mõni pistab pröökama, mõni ei pista pröökama. Kui juht väga hästi oma autot ei tunne, võibki ta kergesse segadusse sattuda," ütles autoajakirjanik Karl-Eduard Salumäe.

Kõigi situatsioonidega ei suuda süsteem arvestada.

"Ütleme, et mulle tuleb vastu vastassuunavööndist jalgrattur ja temast omakorda tahavad autod mööduda. Kui mul on ruumi, siis ma võtan enda sõiduraja piires paremapoolsesse serva, panen rattad joone peale, võib-olla isegi üle selle, aga siis see auto tegelikult ei suuda tabada seda, mis on minu taotlus ja tahab mind sinna enda sõiduraja keskele tagasi nügida, mis ei ole tegelikult eriti mõistlik," lausus Salumäe.

Uute autode käitumine teemärgistuse plaane Eestis ei muuda.