Kui tervishoiu kvaliteeti hinnata nagu koolikirjandit kümne palli süsteemis, siis inimeste hinnangul on see enam-vähem ehk ligi kuus punkti. Meedikute hinnang on pisut parem - 6,6 punkti.

"Kriitilisemad on patsiendid. Ka need, kes pole tervishoiuteenustega kokku puutunud ja pole arsti juures käinud. Võib-olla see on ka üldine arusaam, et Eestis pole hea seis. Need inimesed, kes on käinud viimasel 12 kuul arsti juures, on tunduvalt paremal arvamusel Eesti tervishoiu kvaliteedist," ütles sotsiaalministeeriumi tervishoiu kvaliteedipoliitika juht Maria Suurna.

Nii inimeste kui ka arstide jaoks on kõige põletavam probleem õigeaegne arsti juurde jutule pääsemine, aga kui inimesed kurdavad liiga pikkade ravijärjekordade üle, siis arstid näevad probleemi hoopis mujal.

"Kui patsient soovibki lihtsama tervisemurega Eesti tippkirurgi või spetsialisti juurde saada, siis meedikud saavad ju aru, et tegelikult on paljud küsimused, mida saaks õigel tasemel ära lahendada. Siin astub mängu ka patsiendi teadlikkus, et ta saaks aru või mõistaks või oleks olemas süsteem, kuidas alustada ka madalamalt tasemelt," lausus Suurna.

Ka selgus uuringust, et inimeste hinnangul pole mitte igal pool arstiabi samal tasemel. Kõige rahulolematud ollakse näiteks Ida-Virumaal, kõige vähem nurisetakse Lõuna-Eestis. Üheks arstiabi kvaliteedi näitajaks on terviseametis juhtumite registreerimine, kui midagi ei läinud ravi ajal nii, nagu plaanitud. 1600 raviasutusest on patsiendi ohujuhtumitest teada andnud vaid 200. Lisaks terviseametile jäetakse teadmatusse pahatihti ka patsient.

"Võiks olla normaalne tervishoiu osa, et kui juhtub ka kahjujuhtum, siis öeldakse seda. Öeldakse, et meil juhtus kahjujuhtum, kas lähedastele või patsiendile endale. Praegu on natukene parkla mõlkimine. Tuled välja, vaatad, et auto on ära mõlgitud, aga kes tegi, kus tegi? Saad aru, et midagi juhtus," sõnas terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Külli Friedemann.

Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on arstid juba mitukümmend aastat soovinud ühtset kvaliteedisüsteemi ja nüüd on see kavas luua, et üle Eesti saaks samal tasemel arstiabi.

"Kvaliteedisüsteemi üks osa on kliinilised kokkulepped, kliinilised juhendid. See tähendab seda, et on olemas kliinilised juhendid, kuidas ühte või teist tervisehäiret ravida. On olemas ka kokkulepped, antud juhul perearstide ja EMO-de vahel, et millal inimene peaks pöörduma ühte ja millal teise kohta. Lisaks on olemas ka juhend inimesele, et ta selgelt saaks aru, millal ta kuhu peab pöörduma," lausus Joller.