Gaasivõrk alustas kõigi kaugloetavate arvestite väljavahetamist
Gaasivõrguettevõte Gaasivõrk vahetab nelja aasta jooksul kõik klientide kaugloetavad arvestid uute vastu välja. Gaasi tarbimine on kümnendiga kaks korda vähenenud, kuid gaasielektrijaama tulek tooks taas gaasitarbimise kasvu.
Märtsis alanud töödega vahetab Eesti suurim gaasivõrguettevõte välja ligikaudu 15 000 kaugloetavat arvestit. Seda nõuab seadus, kuid uued loendurid muudavad arvestuse ka täpsemaks.
Gaasivõrk annab eelnevalt vahetusest teada, mis aitab petturitest hoiduda, sest sellised õngitsusi on Gaasivõrgu juhi Triinu Tamme sõnul juba paraku ette tulnud.
"Arvestite väljavahetuse käigus me ei küsi teilt raha. Me ei küsi teilt kunagi pangakaardi andmeid, PIN-koodi ega muid tundlikke isikuandmeid. Vahetame välja kaugloetavaid gaasiarvesteid, mis on meie võrgus umbes pool," lausus Tamm.
Elengeri kontserni kuuluv ettevõte haldab 1500 kilomeetrit gaasi jaotusvõrku, millega on ühendatud 45 000 tarbijat. Kui 15 aastat tagasi tarbiti Eestis üle seitsme teravatt-tunni maagaasi aastas, siis tänaseks on see kukkunud 3,5 teravatt-tunnile.
"Gaasi tarbimisel me näeme väga olulist rolli tulevikus ja kasvavat trendi. Olles abimeheks juhitava võimsusega erinevatele taastuvenergiaallikatele, nagu tuul ja päike, nendes olukordades, kui päike ei paista ja tuul ei puhu. Nii et gaasil on jätkuvalt väga tähtis roll ja jaotusvõrk ka ise on väga oluline abimees rohepöörde eesmärkide saavutamisel läbi biometaani, mida võrku liigub järjest rohkem," ütles Tamm.
Jaotusvõrk saab omakorda gaasi tuhande kilomeetri pikkusest ülekandevõrgust, mis kuulub Eleringile.
Eleringi juhatuse liikme Reigo Kebja ütles, et kui pikaajalises vaates maagaasi tarbimine vähenes, siis gaasielektrijaamade lisandumisega see kasvab. Kui praegune tiputarbimine tunnis ulatub 1800 megavatt-tunnini, siis elektrijaamaga võib see kasvada kasvada 4400 megavatt-tunnini. Suurt kogust gaasi vajaks gaasielektrijaam aga vähestel tundidel aastas.
"Kuna Eesti gaasivõrgus on ka varasemalt olnud gaasi tarbimine palju kõrgem kui täna, siis otseselt uue võrgu rajamine uute gaasielektrijaamade kontekstis vajalik ei ole. Küll aga arvesse võttes võimalikku tiputarbimise kasvu, mis uute gaasielektrijaamade näol võib aset leida, mis on veidi enam kui kahekordne, siis selleks on meie võrk valmis. Aga selleks, et olla valmis ka erinevateks rikke- või kriisiolukordadeks – neid investeeringuid me analüüsime," lausus Kebja.
Toimetaja: Marko Tooming








