Haapsalu raudtee taastamise toetusrühm, kuhu kuulub saadikuid nii opositsioonist kui koalitsioonist, teatas valitsusele ja ministeeriumitele saadetud kirjas, et praegu on juba käimas Euroopa Liidu järgmise rahastusperioodi läbirääkimised ning Eesti riiklikke prioriteete kujundatakse aastateks ettepoole.

"Sellel otsustaval hetkel on oluline, et Rohuküla raudtee oleks selgelt määratletud kui üks Eesti strateegilisi taristuprojekte. Euroopa Liidu rahastusprioriteedid keskenduvad kestlikule liikuvusele, regionaalsele sidususele ja keskkonnasõbralikule transpordile ning Rohuküla raudtee vastab nendele eesmärkidele täiel määral," teatas toetusrühma esimees Reili Rand (SDE).

Selleks, et Eesti saaks neid võimalusi reaalselt kasutada, on toetusrühma hinnangul vältimatult vajalik, et riigieelarvesse kavandataks piisav ja õigeaegne omaosalus ning tagataks projekti järjepidev ettevalmistamine juba enne uue finantsperioodi algust.

"Teeme ettepaneku käsitleda Rohuküla raudteed riikliku tähtsusega taristuprojektina; näha ette vajalikud vahendid Euroopa Liidu uuel finantsperioodil; käivitada ministeeriumideülene koostöö projekti ettevalmistamiseks ning alustada juba 2026. aastal maade omandamisega," ütles Rand.

Toetusrühm tõi välja, et Rohuküla raudtee looks tervikliku ühenduse Tallinna, Läänemaa ja Hiiumaa vahel, võimaldaks inimestel jõuda sujuvalt tööle, õppima ja teenustele ligi ka ilma isikliku autota ning looks ettevõtetele paremad tingimused töötajate, klientide ja tarnijatega suhtlemiseks.

"Samuti toetaks see turismi arengut, muutes selle stabiilsemaks ja aastaringsemaks. Peredele ja noortele annaks toimiv raudteeühendus kindlustunde siduda oma tulevik kodupiirkonnaga," sõnas toetusrühma esimees.

Ta tõi välja, et projekti eri etappide valmisolek on erinev: Eesti Raudtee on koostanud projekti ja väljastanud ehitusload kogu trassi ulatuses, kuid Ellamaa-Risti ehitusvalmis lõigus on reaalne risk, et load ja projektlahendused võivad viituse korral aeguda. Seetõttu peaks sellel lõigul esimesel võimalusel töid alustama.

Risti-Rohuküla lõigul on olemas ehitusload, kuid Ranna sõnul on vaja jätkata ettevalmistustöödega, sealhulgas mõningase täiendava projekteerimise ning raudtee rajamiseks kinnistute omandamisega era- ja munitsipaalomandist.

"Ilma järjepideva ettevalmistuseta ei ole võimalik tagada projekti sujuvat edasiliikumist ehitusfaasi," tõdes ta.

Toetusrühm juhtis valitsuse tähelepanu sellele, et Riisipere-Turba raudteelõigul avati rongiliiklus 2019. aasta lõpus ja kuus aastat hiljem oli Turba peatusest rongi sisenenud ja seal rongist väljunud inimeste koguarv 119 538.

"Teisisõnu – raudtee pikendamine ühte väikesesse Harjumaa asulasse on kaasa toonud ligi 120 000 täiendavat rongireisi aastas," märkis Rand.

Ta lisas, et Turba reisijate arv on stabiilselt kasvanud ning kasv on olnud selgelt kiirem kui mujal Eestis ja ka Harjumaal tervikuna.

"See näitab, et tänu riigi transpordipoliitikale on ühest väikeasulast kujunenud kvaliteetne elukeskkond, kuhu on lisandunud elanikke, kellel on igapäevaselt mugav käia rongiga tööl või koolis," sõnas Rand.

Riigikogu Haapsalu raudtee toetusrühm loodi 2014. aastal. Praegu kuuluvad toetusrühma Andre Hanimägi, Enn Eesmaa, Rain Epler, Martin Helme, Aleksei Jegrafov, Maria Jufareva-Skuratovski, Raimond Kaljulaid, Jaanus Karilaid, Ester Karuse, Tanel Kiik, Aivar Kokk, Lauri Laats, Hanah Lahe, Mart Maastik, Tiit Maran, Tõnis Mölder, Siim Pohlak, Anti Poolamets, Henn Põlluaas, Kalev Stoicescu ja Aleksandr Tšaplõgin.

Ministeerium alles kogub reformiplaane kokku

Samasuguse sooviga pöördus veebruaris kliimaministeeriumi poole ka sihtasutus Läänemaa. Selle juhataja Irene Väli palus ministeeriumilt, et järgmise EL-i finantsperioodi riigiplaani esitataks ka Turba-Haapsalu-Rohuküla raudtee teise etapi ehitustööd.

"Lisaks raudtee ehitusele on sama projekti raames võimalik välja ehitada Haapsalus asuva raudtee- ja sidemuuseumi raudteeveeremi väliala," ütles Väli.

Lisaks palus ta, et kliimaministeerium algataks maade omandamise projekteeritud trassi Risti-Rohuküla lõigul, kus projekt näeb ette raudtee mõningase paiknemise era- ja munitsipaalmaadel.

"Rail Balticu maatoiminguteks on sõlmitud kokkulepe maa- ja ruumiametiga, millist vormi võib kasutada ka projekteeritud Risti-Rohuküla raudteelõigul," pakkus Väli välja.

Kliimaministeerium vastas sel nädalal sihtasutusele, et praegu pannakse tõepoolest uue rahastusperioodi riigiplaani kokku ja ettepanekuid kavandatavate reformide osas kogub rahandusministeerium kuni märtsi lõpuni.

Konkreetseid projekte ja nendega kaasnevaid tegevusi, muu hulgas ka maade omandamine, hakatakse kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna juhataja Eva Killari sõnul arutame alles pärast seda, kui üldised reformid on kokku lepitud.

"See juhtub alles peale riigiplaani kinnitamist, mis toimub eeldatavasti 2027 aasta alguses," lisas Killar.