Haapsalu raudtee toetusrühm saatis valitsusele kirja, kus palus rõhku pöörata uuele Euroopa Liidu vahendite perioodile, et saada sealt rahastust Rohuküla raudteelõigu väljaehitamiseks.

Leis märkis riigikogu infotunnis, et suured taristuprojektid on juba töös ja Rohuküla raudtee rahastamist ei ole viimastel aastatel riigi eelarvestrateegias olnud.

"Aga teisalt on praegu just õige aeg järgmise Euroopa Liidu rahastusvooru jaoks plaane seada ja me saame selle Rohuküla lõigu lõpetamise sinna sisse panna. Hinnanguline maksumus, mis on seal vist kirjas, on ligi 200 miljonit eurot. Me Eesti riigi rahaga seda ei tee. Nii et tuleb Euroopast tuge küsida ja praegu me saame sinna Euroopa taotlusse sisse panna," ütles Leis.

Ta nentis aga, et Eestil on juba väga palju suuri taristuprojekte käsil ning Haapsalu raudteeks rahastuse saamine on küsitav. Samuti on raudteelõik vana ehk nn vene rööpmelaiusega (1520 millimeetrit, Euroopas 1435 millimeetrit).

"Me oleme üldiselt võtnud suuna, et me läheme uute lõikude osas Euroopa laiusele ja lisaks rekonstrueerime neid vana laiusega osasid, aga ei ehita uusi. See räägib praegu Rohuküla lõigu kahjuks, aga jah, me saame seda Euroopast küsida," sõnas Leis. 

Samuti märkis taristuminister, et Haapsalu raudtee on regionaalprojekt ning seda ei saa tähtsuselt võrrelda rahvusvahelise Rail Balticu kiirraudteeprojektiga.

Riigikogu liige Jaanus Karilaid (KE) märkis, et Turba–Riisipere lõik on valmis ning sinna panustas valitsus ka riigi raha. Ta küsis taristuministrilt, et kui tal oleks valida, kas minister eelistaks teha lõik laenuraha või Euroopa raha toel valmis.

"Vaadates riigieelarve seisu, ma ei näe varianti, et me saaksime seda teha Eesti rahadega," vastas Leis. 

"Kui meil on praegu just õige aeg Euroopa raha järgmisest voorust taotleda, siis igal juhul on mõistlik kõik jõud panna sinna, et Euroopa raha taristuprojektidesse tuua. Siin tuleb arvestada ka seda, et Euroopa järgmise vooru taristurahastusprojekti järgi – see ei ole parlamendis kinnitatud – on Euroopa Komisjoni projekti järgi kaks korda suurem kui eelmise perioodi oma," rääkis Leis.

"Nii et selles mõttes on tõenäosus Euroopast raha saamisel suurem. Kui nüüd sealt ei õnnestu saada, siis on juba järgmine teema, kas Eesti rahadega teha või mitte. Aga ma tulen tagasi eelmise vastuse juurde, et see on puhtalt regionaalprojekt. Nii et eks see sellise muu regionaalarengu arvel siis tuleb, sest ta ei saa tulla ei meditsiini ega hariduse arvelt," lisas ta.

Kõik Haapsalu raudteelõigud Turbast Rohukülani on projekteeritud, kuid valitsus pole ehituseks raha eraldanud.

Raudtee Turbast Haapsaluni on kavandatud nii, et võimaldab rongil sõita kuni 160-kilomeetrise tunnikiirusega. Haapsalu ja Rohuküla vahel hakkaks rong sõitma aeglasemalt, kuni 120-kilomeetrise tunnikiirusega.

Riigikogu Haapsalu raudtee toetusrühm loodi 2014. aastal. Praegu kuuluvad toetusrühma Reili Rand, Andre Hanimägi, Enn Eesmaa, Rain Epler, Martin Helme, Aleksei Jegrafov, Maria Jufareva-Skuratovski, Raimond Kaljulaid, Jaanus Karilaid, Ester Karuse, Tanel Kiik, Aivar Kokk, Lauri Laats, Hanah Lahe, Mart Maastik, Tiit Maran, Tõnis Mölder, Siim Pohlak, Anti Poolamets, Henn Põlluaas, Kalev Stoicescu ja Aleksandr Tšaplõgin.