Toila volikogu otsustas 2024. aasta kevadel Toila kooli gümnaasiumiosa sulgeda. 25 Toila kooli lastevanemat kaebas otsuse kohtusse. 2025. aasta kevadel otsustas halduskohus, et volikogu otsus oli õiguspärane. Aasta hiljem tühistas ringkonnakohus halduskohtu ja vallavolikogu otsuse, viidates kogukonna vähesele kaasamisele.

Kooliosa sulgemise otsustas Toila vald, kuid pärast eelmisel sügisel toimunud omavalitsuste liitumisi kuulub kool Jõhvi vallale. Kuna gümnaasiumiosa sulgemise otsus oli seotud haridus- ja teadusministeeriumi lubadusega toetada sulgemise korral uue koolimaja ehitamist, siis olid kohtusse kaasatud ka ministeeriumi esindajad.

Esimesel ringkonnakohtu otsuse järgsel kohtumisel ministeeriumi esindajaga kaardistati hariduseteema eest vastutava Jõhvi abivallavanema Heidi Uustalu sõnul võimalikud edasised sammud.

Üks võimalus on vaidlustada kohtuotsus riigikohtus. "See ei tundu väga mõistlik idee kulutada veel aega vaidlemisele," ütle Uustalu, kelle sõnul on üks variant, et kõik jätkub vanaviisi. "Ehk avame sügisel uue gümnaasiumiklassi, aga see tähendab seda, et suure tõenäosusega ei tule uut hoonet, sest olemasoleva meetme rahastamistingimus on ikkagi põhikool."

"Kolmandaks variandiks on see, et kui me tahame rahastusest osa saada, siis me peame hakkama ette valmistama uut sulgemise otsust ja püüdma vältida neid apsakaid, mis tehti, ja lahendada ära need puudujäägid, millele ringkonnakohus viitab, ning alustada uuesti kogukonnaga läbirääkimisi," lisas abivallavanem.

Heidi Uustalu sõnul peavad nad arvestama toetusmeetme ajaraamidega ehk kool peaks hiljemalt 1. septembriks 2029. aastal tegutsema põhikoolina. Praeguste plaanide kohaselt pidi kool alustama põhikoolina eelolevast sügisest.

"Eks me peamegi kõigepealt endale uue ajajoone maha joonistama. Ehk kuidas me sinna 2029. aastale eelnevasse aega mahume. Seda aega meil täna õnneks on. Seejärel peamegi vaatama, mida me vallana peame õiguslikult tegema paremini ehk kuidas kaasamine oleks õigem. Siis minema kogukonna juurde ja rääkima, milline on meie tänane olukord ja millised on meie võimalused, ning selle pinnalt saabki tulla ühine otsus, kuidas edasi minna," ütles Uustalu.

Kohtumisel ministeeriumi esindajatega oli jutuks ka see, mida ütles haridus- ja teadusministeerium ringkonnakohtu istungil, et kooli ehitamiseks võiks leida raha mõnest teisest meetmest. Selle miinus on Uustalu sõnul see, et kui praegu on lubanud riik Euroraha toel maksta kinni kogu ehituse, siis teised meetmed eeldaksid omaosalust, mida Jõhvi eelarves oleks raske leida. "Sellist võimekust Jõhvil praegu ei ole. Juttu ei ole ju tuhandest või kahest, vaid miljonitest," sõnas Uustalu.

Uue koolimaja ehitamist on riik lubanud toetada kogu ulatuses ja 180 õpilasele mõeldud maja läheb arvestuste kohaselt maksma enam kui 7 miljonit eurot. Toimunud on juba ka arhitektuurikonkurss.

Kooliteemaliste erinevate arutelude käigus on olnud ka idee, et Toila kool jätkaks küll põhikoolina, kuid Toilasse tekiks mõne riigigümnaasiumi filiaal. Seda ideed Heidi Uustalu sõnul viimatisel kohtumisel haridus- ja teadusministeeriumi esindajatega ei arutatud. "Jah, õppekohad võivad riigigümnaasiumidel erinevates kohtades olla, aga see on edasiste arutelude teema," sõnas Uustalu.

Kuigi otsuseid veel ei ole, siis kauaaegse haridusjuhina nentis Uustalu, et tehtud otsused peaksid olema pikalt ette vaatavad. "Haridusinimesena ma mõistan, et sellised otsused on väga pika mõjuga ja peab olema väga ettevaatlik. Ometigi olen ma täna olukorras, kus ma mingit kindlust välja jagada ei saa, see oleks vastutustundetu. Tegemist on ikkagi kollegiaalse otsusega," sõnas Heidi Uustalu.

Jõhvis on võimul viisikliit, kuhu kuuluvad kaks valimisliitu – Ühtselt Jõhvi Eest ja Ühtne Vald – ning kolm parteid: Reformierakond, EKRE ja Isamaa.