Kui palju on tarbijale kasu valitsuse otsusest jätta aktsiisitõus ära? 

Umbes neli senti liitri kohta.

On see palju või vähe?

Kui me arvestame sellega, et hinnad on tõusnud viimaste nädalate jooksul umbes 30-35 senti liitrist posti peal, siis sellega võrreldes maksulangetuse mõju on ikkagi väga väike. Peamine, mis kütuste hinda kujundab, on ikkagi see, mis toimub toormeturgudel.

Kui kõrgele naftahinnad veel tõusta võiks ja kui kauaks?

Seda on väga keeruline prognoosida. Kui ma oskaksin seda ette näha, siis ma ilmselt tegeleksin millegi muuga.

Aga võib ikkagi juhtuda, et see jääb kuudeks nii?

Siin on olnud erinevaid sõnumeid selle kohta, kui pikalt see olukord kestab ja võib ju minna ka täiesti vastupidi, et need laevad ühel hetkel ikkagi hakkavad sealt (Hormuzi väin - toim) läbi liikuma ning siis olukord turgudel rahuneb ja hinnad tulevad alla.

Sel hetkel siis on need aktsiisitõusud ära jäetud ja on magatud maha võimalus neid suurendada. Niisuguseid ajutisi langetamisi on ju ka varem tehtud. Meenutame näiteks koroonakriisiaegset diisliaktsiisi langetamist, mis oli niivõrd suur, et sellele varasemale tasemele ei ole siiani aktsiisimäärad jõudnud. Ehk langetada on lihtne, tagasi tõsta on küllaltki keeruline ja praeguses olukorras, kus eelarve on väga suures puudujäägis, on tõesti küsitav, et kas niisuguste maksulangetuste tegemine on ikka päris õigel ajal.

Selliseid maksulangetuse sarnaseid ideid võib ju veel tulla, sest valimised on tulemas.

Ilmselt näib ka, et sellel on üsna lai poliitiline toetus. Küsimus ei ole ainult koalitsioonierakondades, vaid ka erinevad opositsioonierakondade liidrid on sellele toetust avaldanud.

Sellist üksmeelt pole enam ammu kohanud?

Eks poliitikutel on keeruline öelda, et nad ei ole nõus maksude langetamisega, kui on valimised tulemas. Maksulangetuste või maksutõusude ärajätmise juures soovitaks mõelda ka sellele, et meil on kuidagi saanud tavaks viimase kümne aasta jooksu, et me teeme ühe maksumuudatuse ja siis mõne aja pärast lubame, et me pöörame selle ümber või siis pööramegi selle ümber. Kindlustunnet või ettenähtavust maksusüsteemiga enam väga palju ei ole ja see kindlasti mõjutab ettevõtete plaane, mõjutab nende kindlustunnet ning lõpuks ka investeeringuid. Ja kui investeeringuid ei ole, siis ei ole ka majanduskasvu. 

Mis te arvate, kui kõrgeks ikkagi võivad need hinnad tõusta? Kas on kõige halvem aeg, mis meil olnud on?

Ma selliseid spekulatsioone teha ei taha, et kui kõrgeks võivad tõusta. Aga ka praegusest hinnatasemest kõrgemaid hindu oleme alles mõni aasta tagasi näinud ehk kõige-kõige hullem olukord veel ei ole, aga kahtlemata selline hinnatõus on olnud väga järsk ja see annab paljude inimestele tunda.