Kui seni piisas keskkooli lõpus tehtava riigieksami sooritamiseks piltlikult öeldes oma nime õigest kirjutamisest, sest eksamilt sai läbi ka ühe palliga, siis põhikooli lõpus tuli vähemalt pooltele küsimustele õigesti vastata. Sellest kevadest selline vahetegemine kaob ära ja põhikooli saab lõpetada ka siis, kui õigesti on vastatud vaid ühele küsimusele. Tulemust parandada aga ei saa.

"Kui eelnevatel aastatel 50-protsendist lävendit ei saavutatud, siis kool tegi ise järeleksami, mille siis õpilane pidi ise sooritama, kuid sellel aastal meil koolieksamit enam ei ole, vaid on riiklik lisaeksam," sõnas haridus- ja noorteameti (harno) hindamiskeskuse juht Alge Ilosaar.

Lisaeksamile lubatakse aga ainult neid, kes olid haiged või puudusid põhieksami päeval mõnel muul väga mõjuval põhjusel. Lõpueksamil vaid napid punktid saanud noorel aga lisaeksamile asja ei ole. Koolijuhid peavad riikliku lisaeksami tegemist igati mõistlikuks, kuid arusaamatuks jääb, miks nõrgemate teadmistega põhikooli lõpetajad jäävad täiesti ilma uuest võimalusest.

"Kas see lisa-aasta läbi ettevalmistava õppe või lisaõppe on piisav, et motiveerida edasi õppima või peaks seal juures olema võimalus sooritada uuesti põhikooli lõpueksameid, sest praegusel juhul õpilane lõpetab põhikooli, lõpetab kooli ühe korra ja kui ta läheb täiendavasse õppesse või lisaõppesse, siis ta eksameid uuesti teha ei saa. Oma tulemust parandada ei saa ja ka järgmisel aastal kandideerib samade tulemustega," lausus Tallinna Kuristiku kooli juht Aivi Osman.

Koolijuhi sõnul peaks nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpetajad olema võrdses olukorras, sest praegu keskkooli riigieksameid saab kasvõi igal aastal uuesti teha.

Haridusministeeriumi keskhariduse arendusjuht Roosi Nemliher ütles oma kirjalikus vastuses, et kõik põhikooli lõpetajad peavad alates sellest õppeaastast õpinguid jätkama järgmisel haridusastmel. Seega ei ole ka põhikooli lõpueksamite kordamine olnud ministeeriumi eesmärk.

Küll aga soovib haridus- ja teadusministeerium analüüsida ja töötada välja lahenduse neile noortele, kes ei pääse mitte kuskile taseme- või kutseõppesse seoses ebaõnnestunud eksamitega ja praegu tegeletakse võimalike lahenduste analüüsimise ja väljatöötamisega.

Ainus muudatus tänavuste riigieksamite puhul on, et gümnasistid saavad minna matemaatikaeksamile valemeid pähe tuupimata. Nüüd lisatakse need eksamiküsimuste juurde.

"Jätkuvalt me vaatame ülesannetes seda, kuidas osatakse seda valemit rakendada. Tegelikult, kui ta igapäevases õppetöös on hoolega seda valemit rakendanud, siis on tal see ka juba eelnevalt selge," sõnas Ilosaar.

Üks oluline uudis öeldi neljapäeval välja ka kaheksandikele: 2027. aastal tulevad e-eksamid vaid eesti ja inglise keeles. Matemaatikaülesandeid tuleb jätkuvalt lahendada paberil, sest siiani ei ole leitud tehnilist lahendust, kuidas kontrollida õpilaste arvutis joonestamise oskusi.