Air Balticu korporatsioon avaldas oma möödunud aasta majandusnäitajad, mille kohaselt oli nende käive mullu kokku 779,3 miljonit eurot ja kahjum kahanes küll eelnenud aastaga võrreldes ligi 74 miljoni euro võrra, kuid ulatus siiski 44,5 miljoni euroni.

EBITDAR ehk kasum enne intresse, makse, kulumit ja renti oli 144 miljonit eurot ning võrreldes 2024. aastaga vähenes see 22 protsendi võrra.

Air Balticuga reisis 8,7 miljonit inimest ja lende tehti üle 78 000. Reisijate arv kasvas aastaga ühe protsendi võrra 5,2 miljoni inimeseni ja keskmine piletitulu kasvas nelja protsendi võrra, sest nõudlus Baltikumis suurenes. Töötajaid oli kontsernis mullu ligi 2900.

Kõige kiiremini laienes Air Baltic mullu Tallinnas, kust lennati 26 liinil, samas kui aasta varem oli neid 23.

Air Baltic ootas esialgses prognoosis 160-170 miljoni euroni ulatuvat EBITDAR-i ning põhjendas eesmärgi mittesaavutamist muu hulgas sellega, et saastekvootide kulu kasvas ja varumootorite jätkuv puudus sundis tipphooajal lennukeid juurde rentima.

Juhtkond teatas aruandes, et on käesoleva aasta suhtes optimistlik: lisandub viis uut lennukit, maht kasvab kuni viiendiku võrra ning mootorite kättesaadavus peaks paranema, mis võimaldab lennukiparki tõhusamalt kasutada.

Air Balticul on kokku 51 lennukit, millest uusimad on möödunud aasta lõpus kätte saadud kaks uut Airbus A220-300.

Lisarahastuseta on ettevõtte püsimajäämine küsitav

Kontserni omakapital on 183 miljoni euroga miinuses ning lühiajalised kohustused ületavad varasid 344 miljoni euro võrra, mis tekitab suuri raskusi igapäevaste maksete tasumisel.

Vaatamata sellel, et ettevõte loodab oma seisu parandada, sedastab aruanne, et käesoleval aastal tegutseb Air Baltic negatiivse vaba rahavooga ja praeguste prognooside põhjal on juhtkonna hinnangul aasta lõpuks vaja 100-150 miljoni euro suurust rahasüsti.

Ehkki Air Balticu juhtkond usub, et suudab vajaliku raha leida, siis kuni seda pole saadud, jätkab lennufirma kogu aasta vältel säästurežiimis, keskendudes muu hulgas lühiajaliste tulude ja reisijateveo tulude suurendamisele ning tegevuste optimeerimisele.

"Kui 2026. aastal ei õnnestu saada täiendavat finantseeringut välisinvestoritelt või praegustelt aktsionäridelt ning tarnijate ja liisingupartneritega ei õnnestu kokku leppida piisavas maksetähtaegade pikendamises, võib grupil tekkida olukord, kus ta ei suuda tavapärase äritegevuse käigus oma varasid realiseerida ega kohustusi täita," teatab juhtkond aruandes.

Ka aruannet auditeeriunud PWC juhtis tähelepanu sellele, et Air Balticu suutlikkus jätkata tavapäraselt tegevust on küsimärgi all, arvestades nende vajadust saada kuni 150 miljonit eurot lisarahastust, et suuta üle elada järgmine talvehooaeg, mis on lennunduses üldiselt rahaliselt kõige keerulisem.

Kuna aruande koostamise ajaks pole lisarahastuse asjus leppeid sõlmitud, on materiaalne määramatus audiitorite hinnangul suur ning see tekitab tõsiseid kahtlusi, kas ettevõte suudab püsima jääda.

Air Balticu börsileminek on praegu pausile pandud, sest praegusi turutingimusi ja mulluseid majandustulemusi arvestades ei peeta seda reaalseks rahaallikaks.