Jõelähtme vald plaanib hoonestada Ihasalu rannaala

Jõelähtme vallavõim arutab, kui palju ja milliseid hooneid võiks lubada ehitada Ihasalu rannaäärsele alale, mida praegu katab peamiselt mets. Maa- ja ruumiamet ning ümberkaudsed külad leidsid, et valla plaanitud asustus on liialt tihe ning vallavanem Andrus Umboja sõnul on kriitikat praeguseks ka kuulda võetud.
Jägala-Joa kandist mere poole liikudes jõuab ühel hetkel Ihasalu poolsaareni, mida katab enamjaolt mets ja mis lõpuks tipneb Neeme külaga.
Tee peale, sõiduteest eemale jääb ka Ihasalu rand ning vallas käivad praegu arutelud, milline võiks see metsastatud rannaäärne piirkond tulevikus välja näha.
Oktoobris enne kohalikke valimisi võttis vallavõim vastu ka Jõelähtme valla üldplaneeringu, mille järgi lubataks poolsaare rannikuäärsele alale moodustada katkematu, üle kümnekilomeetrine tiheasustusala.
Maa- ja ruumiamet saatis vallavalitsusele ka kirja, kus toodi välja, et selline tiheasustus soodustab valglinnastumist ja autokesksust ning on vastuolus nii maakonnaplaneeringu kui ka üleriigilise planeeringuga.
Ka lähedalasuvad külaseltsid kirjutasid vallale, et üldplaneeringut peaks muutma, et hooned paikneksid rohkem hajali.
Vallavanem Andrus Umboja (Reformierakond) ütles, et üldplaneeringu arutamine on veel pooleli ning seda, kui tihe see asustus sealkandis tuleb, ei ole vallavõim veel otsustanud. Umboja rääkis, et rannaäärne hoonestus ei tuleks siiski üldsegi niivõrd tihe.
"Kui lugeda üldplaneeringut, siis on ridaelamuid lubatud ehitada ainult Neeme keskusesse või Jõesuu küla põhjaotsa. Sinna vahele ei oli kunagi olnud kavas ridaelamuid ehitada," selgitas vallavanem.
Umboja sõnul on vald võtnud kohalike elanike tagasisidet juba ka arvesse.
"Meil on planeeringu menetluslikus osas avalikustamine läbitud ning Ihasalu poolsaare osas saime me ka ettepanekuid, et mitte kavandada seda elamu- ja puhkealana, vaid kavandada seda rannikuäärt hoopis puhke- ja virgestusmaana. Oleme avalikustamise käigus antud tagasisides leidnud, et see on mõistlik ettepanek," ütles ta.
Umboja rääkis, et üksikelamukrundid oleksid seal uue plaani järgi vähemalt kaks hektarit suured. Üldplaneeringu seletuskirja järgi võiks sellisele alale rajada veel ka näiteks haridus-, kultuuri- ja spordihooneid või teenindus- ja majutushooneid. Samuti ka üksikelamuid, mis paiknevad hajali.
Seda, kui palju elanikke võiks sinna rannaäärsele alale tulevikus elama asuda, on Umboja sõnul keeruline öelda.
"Me räägime potentsiaalsest ehitusmahust 30 või 40 ühikut maksimaalselt ranniku peale, seda ei ole just teab mis palju," rääkis ta.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi








