Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 11. märtsil kell 15.05:

- Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak;

- Luureandmed: Moskva sisehinnangul on Venemaa kaotanud 1 315 000 sõdurit;

- Zelenski: Ukrainal on nüüd rohkem kaarte;

- Ukraina kasutas Vene raketijuhtimissüsteesteemide ründamiseks Storm Shadow rakette.

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 990 sõdurit.

Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak

Venemaa Musta mere rannikul asuv Sotši linn on viimase 24 tunni jooksul olnud mastaapse ja korduva droonirünnaku all, teatas linnapea Andrei Prošunin kolmapäeval.

"Täna seisime silmitsi vaenlase rünnakuga, mis on oma kestuselt kuurortlinna jaoks pretsedenditu," kirjutas ta sotsiaalmeedias. "See on väikeste pausidega kestnud peaaegu terve päeva."

Õhurünnakute tõttu suleti Sotši lennujaam. Lennud hilinevad terve päeva, mis on täielikult halvanud rannapuhkusele suunduvate või sealt naasvate turistide reisigraafikud.

Enne Krimmi annekteerimist 2014. aastal oli Sotši Venemaa peamine puhkusesihtkoht. Samal aastal toimusid seal taliolümpiamängud – vaid nädalaid enne esimest sissetungi Ukrainasse. 

Ka Venemaa presidendil Vladimir Putinil on Sotšis suvila, ehkki teadaolevalt ta seal turvakaalutlustel enam ei käi.

Kuigi 10. ja 11. märtsi vahel anti Sotšis mitu korda õhuhäiret, pole Prošunini sõnul inimohvreid olnud. Tema kinnitusel tulistas õhutõrje ühe drooni alla elumaja kohal, mis põhjustas küll tulekahju, kuid elanikud vigastada ei saanud.

"Vastase tänased rünnakud on sundinud meid tegema muudatusi tavapärases elurütmis," kirjutas Prošunin. "Seetõttu on elanike ja külaliste solidaarsus ning õige reageerimine väga oluline. Palun kõigil säilitada rahu ja järgida ohutusreegleid. Oht Sotši territooriumil püsib."

Ehkki praegune rünnak on ebatavaliselt ulatuslik, pole see esimene kord, kui Ukraina löögid Sotšini ulatuvad. Augustis tabas Ukraina droon Sotši naftahoidlat, põhjustades tulekahju. Septembris toimunud öine droonirünnak langes aga kokku Putini toonase visiidiga linna.

Luureandmed: Moskva sisehinnangul on Venemaa kaotanud 1 315 000 sõdurit

Kremli salastatud sisehinnangute kohaselt on alates täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris hukkunud või haavata saanud 1 315 000 Vene sõdurit, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski kolmapäeval, viidates Ukraina luureandmetele.

Zelenski, kes tegi avalduse pärast kohtumist sõjaväeluure (HUR) uue juhi Oleh Ivaštšenkoga, märkis sotsiaalmeedias, et hinnang põhineb Ukraina luurevõrgustike hangitud dokumentidel. 

"Meil on alust uskuda, et need arvud on tegelikkuses isegi suuremad," lisas ta.

Värsked andmed ühtivad suures osas Ukraina relvajõudude peastaabi hinnangutega, mille kohaselt on Venemaa 10. märtsi seisuga kaotanud umbes 1 274 990 sõdurit. 

Peastaabi arvud ei erista hukkunuid ja haavatuid, kuid üldise arusaama kohaselt hõlmavad need surnuid, haavatuid, teadmata kadunuid ja vangi langenuid.

Venemaa võimud on alates täiemahulise sõja algusest keeldunud oma armee kaotuste kohta andmeid avaldamast. Kuigi alguses avaldati piiratud ametlikku infot, on nüüdseks möödunud üle kolme aasta viimasest korrast, mil Venemaa esitas mingeidki, isegi tugevalt pisendatud numbreid.

"Vene vägede seas on registreeritud muutus hukkunute ja haavatute suhtarvus: 100 protsendist kaotustest moodustavad hukkunud 62 protsenti ja haavatud 38 protsenti," ütles Zelenski.

President ei täpsustanud, millise kogusumma kohta see suhtarv käib. Jäi selgusetuks, kas see puudutab mainitud 1,3 miljonit sõdurit, keda Vene raportite kohaselt loetakse hukkunuks või raskelt haavatuks. 

2025. aasta veebruaris peetud kõnes Müncheni julgeolekukonverentsil ütles Zelenski, et hukkunud on ligi 250 000 Vene sõdurit, kuid see arv on viimase aastaga märkimisväärselt kasvanud.

Lääne analüütikud on korduvalt viidanud 2025. aastale kui täiemahulise sõja kõige verisemale aastale. Venemaa lahinguvälja kaotused – hukkunud, haavatud ja teadmata kadunud – ulatusid sel aastal vähemalt 400 000 inimeseni. 

Mõnede hinnangute kohaselt võis Venemaa 2025. aastal kaotada rohkem sõdureid kui aastatel 2022–2024 kokku.

Sõltumatu Vene meediakanal Mediazona on koostöös BBC venekeelse teenistusega kinnitanud 2. märtsi seisuga üle 200 000 Ukrainas hukkunud Vene sõjaväelase identiteedi.

Zelenski ütles 4. veebruaril telekanalile France TV antud intervjuus, et alates sõja algusest on lahinguväljal hukkunud vähemalt 55 000 Ukraina sõdurit.

Mõttekoja CSIS 2026. aasta jaanuari raporti kohaselt on Ukraina ajavahemikus 2022. aasta veebruarist kuni 2025. aasta detsembrini kaotanud tõenäoliselt 500 000 kuni 600 000 inimest (nii surnud kui haavatud), kellest hinnanguliselt 100 000 kuni 140 000 on hukkunud lahingutegevuses.

Zelenski: Ukrainal on nüüd rohkem kaarte

Lääneriigid tunnevad üha suuremat huvi Ukraina droonitehnoloogia vastu ning president Volodõmõr Zelenski tõdes, et riigil on nüüd tänu sõjaväele ja uutele tootmisüksustele rohkem kaarte käes. 

Zelenski andis intervjuu Iiri blogijale ning kommenteeris ka viimaseid arenguid Lähis-Idas. Hiljuti selgus, et USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks. 

"Ameeriklased palusid meilt ja loomulikult olen uhke, et saame oma Ameerika partnereid aidata," ütles Zelenski. 

Zelenski tõdes, et Ukrainal on nüüd kaarte, mida ta pole varem näidanud.

"Ma arvan, et meil olid need ka aasta tagasi, aga me ei näidanud neid. Aga nüüd saavad kõik aru, et meil on need olemas. Jah, see on tõsi," ütles Zelenski.

Ukraina kasutas Vene raketijuhtimissüsteesteemide ründamiseks Storm Shadow rakette

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas teisipäeval, et riigi väed ründasid teisipäeval Venemaa Brjanski oblastis asuvat tehast, mis toodab raketijuhtimissüsteeme

Ukraina peastaap kinnitas hiljem, et rünnak oli suunatud Brjanskis asuva suure Venemaa mikroelektroonikatootja Kremni El tehase vastu. Peastaabi teatel kasutati rünnakuks Storm Shadow rakette. 

"Osana Venemaa agressori sõjalis-majandusliku potentsiaali süstemaatilisest vähendamisest viisid Ukraina kaitseväe üksused läbi edukaid rünnakuid õhust lastavate rakettidega Storm Shadow Brjanski mikroelektroonikatehasele," teatas peastaap. 

"Tehas on spetsialiseerunud pooljuhttehnoloogiale ja integreeritud mikrokiipidele, mis on moodsate relvade, sealhulgas rakettide Iskander ajud ja närvisüsteem," seisab peastaabi avalduses.

Brjansk on umbes 400 000 elanikuga linn, mis asub Ukraina piirist ligikaudu 100 kilomeetri kaugusel.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 990 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 275 980 (võrdlus eelmise päevaga +990);

- tankid 11 763 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 24 177 (+3);

- suurtükisüsteemid 38 263 (+61);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1680 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1328 (+0);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 349 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 170 966 (+2157);

- tiibraketid 4403 (+0);

- laevad/kaatrid 31 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 82 791 (+281);

- eritehnika 4088 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.