Oluline Venemaa-Ukraina sõjas teisipäeval, 10. märtsil kell 22.58:

- Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast;

- Saksa meedia: Ukraina saab lähinädalatel 35 Patrioti õhutõrjeraketti;

- Zelenski: USA tegi ettepaneku Ukraina-Vene kõnelusteks järgmine nädal;

- ÜRO komisjon: Ukraina laste küüditamine Venemaale on inimsusevastane kuritegu;

- Vene rünnakus Slovjanskile hukkus kaks, sai haavata 17 inimest;

- Vene droonirünnakus Dnipro linnale sai vigastada 10 inimest;

- Ukraina tegi õhulööke kolmele Vene õhutõrjesüsteemile Krimmis;

- Trump ja Putin arutasid rahvusvahelist olukorda;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 950 sõdurit.

Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast

Ukraina väed ründasid teisipäeval Venemaa Brjanski oblastis asuvat tehast, mis toodab raketijuhtimissüsteeme, teatas president Volodõmõr Zelenski.

"Operatsioon viidi just edukalt läbi – Brjanski tehast tabati. See tehas toodab juhtimissüsteeme igat tüüpi Venemaa rakettidele," ütles Zelenski.

Rünnak oli suunatud Brjanskis asuva suure Venemaa mikroelektroonikatootja Kremni El tehase vastu, kasutades Storm Shadow rakette, teatas Ukraina peastaap. Venemaa piirkondlikud ametnikud kinnitasid rünnakut.

Tehas on olnud sihtmärgiks ka varasemates rünnakutes, mis peegeldab Ukraina laiemat strateegiat tungida kaugemale Venemaale, et häirida riigi sõjatööstuslikke tarneahelaid.

The Russian microelectronics plant "Silicon El" in Bryansk was successfully hit by Storm Shadow missiles - General Staff.

No, German Taurus missiles didn't help because my Germany has the wrong chancellor again.

"Silicon El" is a critically important component in the production… pic.twitter.com/s01pCBpHhe

— Jürgen Nauditt (@jurgen_nauditt) March 10, 2026

Saksa meedia: Ukraina saab lähinädalatel 35 Patrioti õhutõrjeraketti

Ukraina peaks lähinädalatel saama oma Patriot-õhutõrjesüsteemidele 35 tõrjeraketti PAC-3, vahendas Saksa väljaanne Der Spiegel.

Saadetis jõuab kohale ajal, mil Ukraina seisab silmitsi kriitilise puudusega õhutõrjerakettidest ning Venemaa jätkab rünnakuid ballistiliste ja tiibrakettidega. 

Patriot-süsteemid, eriti USA-s toodetud PAC-3 tõrjeraketid, on asendamatud just kiirete ballistiliste rakettide tabamiseks.

Der Spiegeli andmetel saavutas Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius Euroopa partneritega kokkuleppe 30 PAC-3 raketi üleandmiseks Ukrainale. Enne Müncheni julgeolekukonverentsi tegi Pistorius ettepaneku, et Saksamaa loovutab oma varudest viis PAC-3 raketti, kui teised riigid annavad lisaks veel 30 ühikut.

Mitu riiki, sealhulgas Holland, on lubanud täiendavaid tõrjerakette tarnida. Koos Saksamaa panusega peaks Ukraina saama kokku ligikaudu 35 raketti. Saksamaa kaitseministeerium kinnitas, et ettevalmistused saadetiseks käivad, kuid ei täpsustanud saadetavate PAC-3 rakettide täpset arvu.

Der Spiegel märkis, et Ukraina vajab kuus keskmiselt 60 Patrioti tõrjeraketti.

Kavandatav tarne toimub olukorras, kus ülemaailmne nõudlus Patrioti rakettide järele on järsult kasvanud. 

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles varem, et hiljutise konflikti käigus kasutati Lähis-Idas kolme päeva jooksul üle 800 Patrioti raketi – seda on rohkem, kui Ukraina on kasutanud kogu 2022. aastal alanud täiemahulise sissetungi vältel, vahendas varem Kyiv Independent.

Berliin teatas ka, et jätkab Ukrainale täiendavate õhutõrjesüsteemide ja komponentide tarnimist. Nende hulka kuuluvad õlgadelt lastavad õhutõrjeraketid (MANPADS), AIM-9 õhk-õhk tüüpi raketid, juhitavad raketid IRIS-T süsteemidele ning varuosad Patriot ja IRIS-T süsteemide hooldamiseks. Samuti toetatakse rahaliselt Ukraina enda arendatud õhutõrjevõimekusi.

Zelenski: USA tegi ettepaneku Ukraina-Vene kõnelusteks järgmine nädal

USA on teinud ettepaneku korraldada järgmisel nädalal Washingtoni vahendusel uus Venemaa-Ukraina kõneluste voor nelja-aastase sõja lõpetamiseks, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski teisipäeval.

"Selle ettepaneku tegi Ameerika pool, kuid ausalt öeldes vaatame, mis Lähis-Idas toimub," ütles Zelenski ajakirjanikele, lisades, et kohtumine "võiks toimuda Šveitsis või Türgis".

Kiievi teatel rääkis Zelenski varem Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga, kes pakkus end kõneluste võõrustajaks.

ÜRO komisjon: Ukraina laste küüditamine Venemaale on inimsusevastane kuritegu

ÜRO uurimiskomisjon leiab, et Ukraina laste küüditamine ja ümberpaigutamine Venemaa võimude poolt alates 2022. aasta täiemahulisest sissetungist on käsitletav inimsusevastase kuriteona.

"Komisjon järeldas, et Venemaa võimude toime pandud inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod on olnud suunatud laste vastu, kes on ühed haavatavamad ohvrid. Nendel kuritegudel on pöördumatud tagajärjed nende elule ja tulevikule," seisab neljapäeval Genfis ÜRO Inimõiguste Nõukogule esitatavas raportis.

Ukraina küsimustega tegeleva sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni raport põhineb viiest Ukraina oblastist pärit 1205 lapse juhtumi analüüsil. Raporti kohaselt ei ole 80 protsenti neist lastest veel Ukrainasse naasnud.

Ukraina võimude hinnangul on Venemaa Genfi konventsioone rikkudes ebaseaduslikult küüditanud või sunniviisiliselt ümber asustanud Venemaale ja Valgevenesse enam kui 19 500 last.

Eelmisel aastal avaldatud USA rahastatud uuring näitas, et Venemaa on laiendanud küüditatud laste sunniviisilisi ümberkasvatusprogramme.

"Küüditamised ja ümberpaigutamised on saanud alguse mitmetest asukohtadest üle laia geograafilise ala Venemaa okupeeritud Ukraina piirkondades. See järgib kindlat käitumismustrit, mis viitab, et tegu on laiaulatusliku ja süstemaatilise tegevusega," seisab ÜRO raportis.

Venemaa eitab laste viimist vastu nende tahtmist ja väidab, et on inimesi evakueerinud vabatahtlikult, et toimetada nad sõjatsoonist eemale.

Vene rünnakus Slovjanskile hukkus kaks, sai haavata 17 inimest

Ida-Ukrainas asuvas lahingutegevusest haaratud Slovjanski linnas hukkus Vene rünnakutes kaks inimest ja sai viga 17, teatasid teisipäeval kohalikud võimud.

"Vaenlase väed andsid löögi ühele Slovjanski linnaosale – hukkus vähemalt kaks ja haavata sai 17 inimest, sealhulgas 14-aastane laps," ütlesid Ukraina uurijad.

Nad avaldasid ka pilte, millel on näha mahapõlenud sõidukeid ning rünnakutes laastatud nõukogudeaegset elumaja. Linnapea sõnul ründas Venemaa kolme juhitava lennukipommiga.

Moskva, mis väidab end tsiviilelanikke mitte sihtivat ning peab Donetski oblastit Venemaa osaks, ei ole rünnakut koheselt kommenteerinud.

Vene droonirünnakus Dnipro linnale sai vigastada 10 inimest

Väljaanne Ukrainska Pravda vahendab, et Venemaa droonirünnakus Dnipro linnale sai vigastada 10 inimest. Venemaa okupatsiooniväed jätkasid ka teiste Ukraina linnade pommitamist ning Harkivis sai vigastada viis inimest.

Harkivi linnapea Ihor Terehhov teatas, et rünnakus sai vigastada vähemalt viis inimest. 

"Praeguseks on vigastatuid viis," sõnas linnapea.

Harkivi oblasti sõjaväelise administratsiooni juht Oleh Sinehubov täpsustas hiljem sotsiaalmeedias, et vigastatute hulgas on ka 16-aastane tüdruk. Droonilöök leidis aset Industrialnõi rajoonis elumajade lähedal. 

Ukraina tegi õhulööke kolmele Vene õhutõrjesüsteemile Krimmis

Ukraina kaitsjad tabasid ajutiselt okupeeritud Krimmis kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi, teatas teisipäeval uudistekanal Ukrinform.

Ukrinformi andmetel teatasid Ukraina relvajõudude mereväelased sellest sotsiaalmeedias ja avaldasid lahinguoperatsioonist video.

"Mereväeüksused viisid koostöös Ukraina relvajõudude erioperatsioonide vägedega Krimmi territooriumil läbi eduka operatsiooni. Täpsete löökide tulemusena tabati kolme Venemaa Pantsir-S1 kompleksi ning hävitati üks Vene mobiilne tulegrupp," seisab teadaandes.

Merevägi ründas edukalt ka Venemaa kiirdessantkaatrit Novoozernes.

Lisaks anti löök Venemaa sõjalisele taristule Kirovske lennuväljal. Tabati ründe- ja luuredroonide Orion hoiukohta ning hävitati täielikult neli nende droonide juhtimisjaama.

Trump ja Putin arutasid rahvusvahelist olukorda

USA president Donald Trump ja Venemaa režiimi juht Vladimir Putin arutasid esmaspäeval telefoni teel rahvusvahelist olukorda.

Kreml kirjeldas kõnelusi otsekoheste ja konstruktiivsetena.

Putini välispoliitika nõuniku Juri Ušakovi sõnul olid peamisteks teemadeks Iraani konflikt ning käimasolevad kahepoolsed kõnelused USA esindajatega Ukraina teemal.

Nõuniku teatel andis Putin Trumpile ülevaate Ukraina sõja rindeolukorrast ning tänas Trumpi tema vahenduspüüdluste eest konfliktis. Samuti kutsus Putin Ušakovi sõnul üles püüdlema kiire poliitilise ja diplomaatilise lahenduse poole Iraani sõjas.

Trump kinnitas hiljem kahe riigipea telefonivestlust Floridas toimunud pressikonverentsil. Trumpi hinnangul oli kõne Putiniga positiivne.

"Rääkisime Ukrainast, mis on lihtsalt üks lõputu võitlus. Kuid minu arvates oli see sellel teemal positiivne kõne," ütles Trump ajakirjanikele.

Trumpi sõnul soovib Putin olla abiks ka Lähis-Ida olukorra lahendamisel. Iraan on olnud muidu Venemaa peamine liitlane Lähis-Idas.

"Ütlesin talle, et sa oleksid palju rohkem abiks, kui lõpetaksid Ukraina ja Venemaa sõja," sõnas Trump.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 950 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 274 990 (võrdlus eelmise päevaga +950);

- tankid 11 758 (+13);

- jalaväe lahingumasinad 24 174 (+7);

- suurtükisüsteemid 38 202 (+73);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1679 (+4);

- õhutõrjesüsteemid 1328 (+2);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 349 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 168 809 (+2169);

- tiibraketid 4403 (+0);

- laevad/kaatrid 30 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 82 510 (+221);

- eritehnika 4087 (+4).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.