Politico toetus oma ülevaates üheksale diplomaadile, EL-i ametnikule ja europarlamendi saadikule nii väikestest kui ka suurtest Euroopa riikidest, kes kõik komisjoni presidendi tegevust kritiseerisid.

Väljaanne tõdes, et EL-il on olnud raskusi Lähis-Ida konflikti teise nädala alguses ühise hääle leidmisega. Mitmed valitsused on ärritunud, et von der Leyen näib mängivat rolli, mida peaks tavaliselt kandma EL-i välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas, kes peaks esindama 27 pealinna. Kriisi esimestel päevadel andis von der Leyen märku toetusest režiimivahetusele Teheranis ja pidas vähemalt kümmekond kõnet EL-i ja Pärsia lahe riikide juhtidega. Tema kriitikute sõnul on ta korduvalt väljendanud seisukohti, mis ulatuvad kaugemale bloki liikmete vahelisest konsensusest.  

"Mul oli tunne, et ma näen und, kui vaatasin Ursula von der Leyenit Pärsia lahe riikide juhtidele helistamas," ütles Nathalie Loiseau, Prantsusmaal valitud tsentristlik saadik Euroopa Parlamendi väliskomisjonis. "Tal pole diplomaatilist teenistust, ta räägib ilma mandaadita või luureülevaadeteta. Tema sõnadel pole väärtust peale tema isikliku seisukoha avaldamise."

Politicoga vestelnud diplomaatide sõnul lasub bloki välispoliitika koordineerimise roll Kallasel, kelle ülesanne on pealinnadega suhelda ja ühist seisukohta kujundada – isegi kui see on sageli aeglane ja vaevarikas protsess. Nende sõnul võib von der Leyen oma tegevusega välissuhtluses segadust tekitada.

"Probleem on selles, et president tuleb välja ideedega ja võtab Euroopa Liidule kohustusi ilma eelnevalt riikidega konsulteerimata," ütles välispoliitika aruteludes osalev EL-i kõrge diplomaat, kes rääkis Politicoga anonüümselt nagu ka teised artiklis tsiteeritud allikad. "Ta ütleb asju, mis ei kuulu tema mandaadi alla," lisas diplomaat.

Komisjon lükkas süüdistused tagasi, öeldes, et von der Leyen teeb oma tööd nii, nagu peaks. Komisjoni pressiesindaja sõnul näitab ta üles "komisjoni välispoliitika poliitilist juhtimist" kooskõlas EL-i aluslepingutega. "Suhtlus teiste maailma juhtidega on president von der Leyeni kohustuste lahutamatu osa, olgu see siis kahepoolselt, mitmepoolselt või EL-i juhitud algatuste, näiteks Global Gateway ürituse raames," ütles pressiesindaja.

Euroopa Liidu ametlikku seisukohta Iraani sõja kohta ei esitanud von der Leyen, vaid selle määratles Kallas nädal tagasi Euroopa 27 riigiga kooskõlastatud avalduses, ütles pressiesindaja. "Avalduses kajastub EL-i seisukoht selles küsimuses," ütles pressiesindaja.

Euroopa president?

Von der Leyeni kujunemine EL-i kõige mõjukamaks isikuks, kellel on presidentide ja peaministritega võrdne positsioon, on kestnud peaaegu seitse aastat, tõdes Politico.

Endine Saksa kaitseminister on juhtinud EL-i läbi ühe kriisi teise järel, alates koroonapandeemiast kuni Venemaa täiemahulise sissetungini Ukrainasse ja kaubandusvaidlusteni USA presidendi Donald Trumpiga.

Paljudes nendes olukordades on EL-i juhid avaldanud talle tänu tema liidrirolli eest.

"Von der Leyeni kohta kuuleb harva kriitikat Ukraina teemal," ütles ühe keskmise suurusega ELi riigi diplomaat. "Selle põhjuseks on asjaolu, et enamik EL-i riike toetab Ukrainat üksmeelselt ja seda peetakse peaaegu [EL-i] siseasjaks."

Diplomaadid avaldasid toetust komisjoni juhi tööle kriisijuhina, kiites teda Ukraina toetamise koordineerimise eest ja pingeliste kaubandussuhete haldamise eest USA-ga.

Raskused on aga ilmnenud keerulises Lähis-Ida poliitikas või siis, kui komisjoni avaldatud positsioonis Euroopa Liidu laienemise kohta nähakse valitsuste survestamist enne, kui nad on valmis sellega nõustuma.

Politicoga vestelnud diplomaadid väitsid, et von der Leyeni postituste tulv sotsiaalmeedias ja vestlused Pärsia lahe riikide juhtidega ei esinda ametlikult EL-i välispoliitilisi seisukohti. Kriitikud väljendasid ka skepsist selle suhtes, mida von der Leyen, kellel puuduvad sõjalised vahendid ja mandaat kujundada ELi-üleseid välispoliitilisi seisukohti, võiks pakkuda Pärsia lahe riikidele Iraani raketi- ja droonirünnaku all.  

"Mida ta täpselt lubab, kui ütleb, et me toetame neid?" küsis Loiseau. "Kes on "meie"? Praegu on toetuseks [Prantsuse lennukikandja] Charles de Gaulle, hävitajad Rafale Abu Dhabis ja kaitselepingud mõnede riikidega," lisas ta.

"Me näeme esinemist, mille taga pole midagi," ütles Loiseau, kes kuulub Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni tsentristlikku parteisse. Von der Leyen on koos Saksamaa kantsleri Friedrich Merziga parempoolse Euroopa Rahvapartei liige.

Avaldus, milles von der Leyen näis toetavat Iraani juhtkonna vahetust, osutus eriti ärritavaks EL-i riikidele, kes kalduvad USA ja Iisraeli õhurünnakute suhtes äärmiselt kriitilise hoiakuga Hispaania peaministri Pedro Sáncheze poole.

EL-i riigid on konfliktile reageerimise osas lõhenenud. Vaatamata konsensusele sõja kohta tehtud avalduses 1. märtsil, olid kümme riiki toetanud rahvusvahelise õiguse märgatavamat rõhutamist EL-i välisministrite erakorralisel kohtumisel, ütlesid kaks diplomaati.

Mõned riigid väidavad, et von der Leyeni avaldused ei peegelda seda habrast tasakaalu. "Meie [Euroopa] peaksime olema rahvusvahelise õiguse majakas," ütles neljas diplomaat. "Aga nüüd on ta meid režiimivahetuse lõksu meelitanud. Kelle seisukoht see on? Mitte meie oma."

Komisjoni pressiesindaja sõnul on Pärsia lahe riigid olnud von der Leyeni ennetava tegevuse eest viimastel päevadel tänulikud.

"Me ei taha seda"

Pariisis ärritas kõige rohkem von der Leyeni otsus saata Euroopa Komisjoni Vahemere volinik Dubravka Šuica president Trumpi moodustatud avaistungile, mis viis Prantsusmaa välisministri Jean-Noël Barrot' avaliku kriitikani.

Viies diplomaat ütles, et selles teemas oli konflikt ette ennustatav.

"Nagu me teadsime, ei teinud Trump vahet [Rahunõukogu] vaatlejate ja täisliikmete vahel," ütles diplomaat. "Ta näitas koos teistega EL-i lippu, mis andis mõista, et Euroopa toetab seda algatust. See ei ole see, mida me tahame."

Otsekui rõhutamaks Brüsselis valitsevaid lõhesid, oli Kallas töötanud selle nimel, et saavutada liikmesriikide vahel Rahunõukogu suhtes ühine seisukoht, saates bloki välisministritele sõnumeid ja kutsudes neid mitte osalema, ütles diplomaat. "Seda me välispoliitikas ootamegi," lisas diplomaat.

Šuica osalemist kaitstes distantseeris komisjon end Trumpi loodud organi täielikust toetamisest. "Volinik Šuica osalemist ei saa tõlgendada komisjoni, rääkimata [Euroopa] Liidu kaudse toetusena rahunõukogule ega ka koosoleku tulemuste või nõukogu liikmete poolt vastu võetavate resolutsioonide toetusena," ütles komisjoni pressiesindaja.

Seda seisukohta toetas ka ühe keskmise suurusega EL-i riigi diplomaat: "Rahunõukogus oli enamik liikmesriike realistlikult rahul sellega, kuidas see läks."

Konteksti tajumine jätab soovida

Politico tõi ka välja, et see, kuidas komisjon on surunud peale Euroopa Liidu laienemist, on mõnda pealinna ärritanud.

Teema eest vastutav volinik Marta Kos on pakkunud välja mitmeid loomingulisi lahendusi, sealhulgas katse kaasata Ukraina blokki juba 2027. aastal.

Need ideed – mida tutvustati mitteametlikel briifingutel, mitte kirjalikes ettepanekutes – on valitsusi ärritanud, ajendades neid eelmisel nädalal von der Leyeni mõjuka kabinetiülema Bjoern Seibertiga peetud õhtusöögil kriitikaga esinema.

"See õhtusöök oli ammu oodatud," ütles suure EL-i riigi diplomaat. "Me kõik tahame, et Ukraina oleks EL-i külge ankurdatud, kuid laienemine peab olema liikmesriikidele vastuvõetav. On olemas (EL-i laienemise - toim.) protseduur – me tuletame neile seda meelde."

"Komisjon ei tajunud selles küsimuses konteksti," ütles ühe keskmise suurusega EL-i riigi diplomaat.

Õhtusöögil ütlesid diplomaadid komisjonile, et nad soovivad säilitada EL-i laienemise suhtes saavutustepõhise lähenemisviisi ega poolda komisjoni ideed lubada sellistel riikidel nagu Ukraina liituda, kui nad alles töötavad ühinemiskriteeriumide täitmise nimel, ütlesid kohtumisel osalenud ametnikud.

EL-i ametnik, kes on kursis von der Leyeni mõtlemisega, lükkas tagasi idee, et tema komisjon on laienemise osas liiale läinud, märkides, et ELi täitevvõim ei ole esitanud ühtegi ametlikku ettepanekut EL-i lähenemisviisi muutmiseks.

Sellegipoolest oli institutsiooni ülesanne mõelda, kuidas protseduure geopoliitiliste muutuste valguses ajakohastada. "Maailm on pärast nende reeglite loomist dramaatiliselt muutunud", ütles ametnik.

Vaja on teadlikke otsuseid

Politicoga rääkinud diplomaadid avaldasid toetust EL-i tegevjuhi tööle kriisijuhina, kiites teda Ukraina toetuse koordineerimise ja pingeliste kaubandussuhete haldamise eest USA-ga.

Kuid ebamugavustunne von der Leyeni välispoliitilise tegevuse suhtes on viinud halvasti varjatud pingeteni Kallasega – tekitades vajaduse arutada, kes EL-is mida teeb, ütlesid mitmed diplomaadid ja ametnikud väljaandele.

"Peame otsustama, kas tahame institutsioonilist muutust – kas tahame anda komisjonile rohkem välispoliitilisi funktsioone," ütles Euroopa Parlamendi hispaanlasest liige Nacho Sánchez Amor, kes kuulub sotsiaaldemokraatide fraktsiooni. "Kui jah, siis peame selle üle mõtlema, seda uurima ja teadlikult otsustama."

Iraani kriis, püüdlus Ukraina EL-i tuua ja Trumpi teise ametiaja alguses tekitatud laiemad väljakutsed tekitavad mõne liikmesriigi pealinnas kasvavat ebamugavustunnet.

EL-i välispoliitikas on vaja pidada arutelu pädevuste üle, ütles ühe suure riigi diplomaat Politicole. "Kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi (Kallase - toim.), komisjoni ja nõukogu eesistujariigi vahel on oht kakofoonia tekkeks. On aeg asuda seda põhjalikumalt arutama," lisas ta.