Rasked jääolud kasvatasid murdmiskulu paari miljoni euro võrra

Kui talvel, mil jäämurret teha pole vaja, nagu juhtus eelmisel talvel, on riigi kulu jäämurdjate peale kuni üheksa miljonit eurot, siis tänavune raskete jääoludega talv on sellele lisanud üle kahe miljoni.
Sel talvel on alates jaanuarikuust kuni tänaseni töös kõik kolm Eesti jäämurdjat: riigilaevastiku jäämurdjad Tarmo ja EVA-316 ning TS Shippingult prahitav Botnica.
Tavapärasest külmem talv – näiteks oli Eestis veebruar viimati sama külm aastal 2012 – tähendab, et kulu jäämurdjatele ja jäämurdele on olnud suurem kui mitmel viimasel aastal.
Riigilaevastikust öeldi ERR-ile, et kolme jäämurdja talvise navigatsioonihooaja tavapärane kulu – valmisolek kai ääres, ilma reaalsete jäämurdepäevadeta – on vahemikus kaheksa-üheksa miljonit eurot, sõltuvalt aastastest laevadele tehtavatest investeeringutest, näiteks plaanipärased dokihooldused.
Näiteks eelmisel talvel, kui reaalset jäämurret ei toimunudki, kuid viidi läbi plaanilised dokihooldused EVA-316-l ja jäämurdjal Tarmo, oli jäämurde hooajaline kulu 8,9 miljonit eurot.
Erinevalt eelmisest, suhteliselt soojast talvest on tänavune talv nõudnud palju jäämurdetöid ning tööd pole lõppenud: riigilaevastik prognoosib, et jäämurre jätkub aprillini. Jäämurdetööde lisakulu prognoosiks on 2,3 miljonit eurot.
Suurema osa sellest 2,3 miljonist moodustavad kulud kütusele ja tööjõule. Selle nädala seisuga on tänavusel jäämurdehooajal kulunud kolme jäämurdja peale jäämurdetööde teostamiseks 981 589 liitrit kütust.
Riigilaevastik alustas Pärnu lahel jäämurdmistöid 7. jaanuarist, kus tööd alustas EVA-316. 27. jaanuarist alustas Sillamäe ja Kunda lähistel jääd murdma Botnica, mis asus veebruaris jäämurdetöid tegema ka Liivi lahes.
11. veebruarist alustati jäämurdetöödega ka Tallinna piirkonnas, kus asus tööle Tarmo.

Toimetaja: Marko Tooming









