Jäämurdehooaeg Eesti vetes ei ole veel lõppenud, ütles riigilaevastiku peadirektor Andres Laasma.

"Pärnu sadama piirkonnas ehk Liivi lahel toimub jäämurre täie hooga, seal töötab mitmeotstarbeline laev EVA-316. Tee, mida EVA seal nii-öelda abistama peab, on circa 40 meremiili pikk," rääkis Laasma.

Soome lahes on Eesti rannikul jää sisuliselt läinud, ent jäämurdja Botnica on siiski Sillamäe sadamas ootel ja valmis reageerima. Kui näiteks tuul muutub, võib jää liikuda Venemaa poolt Eestisse tagasi ja hakata jälle laevaliiklust takistama. Kõige vanem jäämurdja Tarmo on praegu töö lõpetanud.

Tarmoga oli ka sel talvel mõnevõrra muret. Peale tehniliste rikete tuli laeva Saaremaa süvasadamas remontida. 63-aastane alus peaks kahe aasta pärast pensionile minema. Uut aga asemele ei tule.

"Meil oli kuni eelmise aastani selge plaan alustada uue jäämurdja ehitusega, aga kuna riigieelarve strateegia meile selleks vahendeid ette ei näinud, siis uue laeva ehitamise projekt on ootel. Jäämurdja ehituse aeg on minimaalselt kolm aastat, millele veel peaks eelnema disainiperiood, nii et selge on see, et 2028. aastaks uut kindlasti sel juhul valmis ei saa," rääkis Laasma.

Tarmo täielikuks remondiks kuluks tema sõnul kümneid miljoneid eurosid, mis ei ole nii vana laeva puhul otstarbekas. Plaanis olnud uus jäämurdja oleks maksma läinud ca 122 miljonit eurot.

"Selle laeva planeerimisel me taotlesime ka rahastust Euroopa Ühendamise Rahastust CEF-ist. Meie algne plaan oli sealt saada 60 miljonit eurot ehk ca pool eelarvest. Paraku meil õnnestus sealt saada üksnes 33,6 miljonit eurot ja puuduolevat osa, rohkem kui 90 miljonit eurot lihtsalt ei olnud võimalik riigieelarve strateegiasse mahutada," kõneles riigilaevastiku juht.

Nüüd otsivad nad koos kliimaministeeriumiga uut lahendust, et Tarmole asendust saada. Tõenäoliselt on see Laasma sõnul mõni kasutatud laev, kuid täpsemalt ei tahtnud ta rääkida, sest plaanide tegemine veel käib.

Seega Tarmo lahkudes ei pea Eesti loodetavasti hakkama saama ainult kahe jäämurdjaga. See ei ole riigilaevastiku juhi sõnul ka strateegiliselt turvaline.

"Esiteks me ei ole kaitstud selle eest, et tekivad tugevad jääolud mitu aastat järgemööda. Teiseks võib tekkida ka situatsioon, kus üks jäämurdjatest puruneb, nii et meil on vaja kindlasti ka kolmandat jäämurdjat, mis oleks Soome lahe teine ehk abistav ja samal ajal suudaks ka asendada. See on võimevaru küsimus ja riigile on see oluline, kuna 55 protsenti Eesti kaubandusest ikkagi liigub meritsi," rääkis Laasma.

Nii, nagu on EVA-316 mitmeotstarbeline, peaks ka Tarmot asendav jäämurdja olema lisaks muude võimekustega, nii oleks rahaliselt mõistlik, leiab Laasma. Näiteks on vaja, et Eesti suudaks merelt reostusi likvideerida.

Küsimusele, kas Tarmo pensionile mineku ajaks on meil kindlalt talle asendaja olemas, ei tihanud Andres Laasma otsesõnu vastata.

"Me teeme selle nimel praegu tööd ja kui meil on täpne plaan selge, kuidas me edasi läheme, muu hulgas ka sobiva laeva näiteks leidmine maailmast, siis saame me täpsed otsused teha," märkis Laasma.