Veerand miljonis Taani kodus on gaasikatlad. Gaasiga köetakse, soojendatakse vett, kui tehakse süüa.

Mette Frederikseni juhitav sotsiaaldemokraatide valitsus tahtis 2022. aasta kevadel gaasikatlad maha kanda. Toona lubati, et kõik kodanikud saavad selge sõnumi, kas ja millal nende maja kaugküttevõrguga ühendatakse. Oli plaan lõpetada kodude gaasiga kütmine aastaks 2035.

Peamine põhjus oli siis selles, et gaasihinnad olid Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse väga kõrgele tõusnud. Valitsus koostas ka kliima- ja energiaplaani, mis näeb ette fossiilkütuste vähendamist. Kehtestati mitu toetusskeemi, näiteks soojuspumpade soetamiseks, energiatõhususe parandamiseks, soodustused gaasivõrgust lahtiühendamiseks ja kaugkütte laiendamiseks.

Parlamendis pole aga vastu võetud ühtegi seadust, mis kohustaks gaasiboilerist loobuma või need keelaks. Pigem on viimastel aastatel gaasiboilereid  juurde paigaldatud. Kaugkütteprojekte lükatakse üle kogu riigi tagasi.

Kogu sõnum on jäänud poliitiliselt segaseks ja kevadiste valmiste eel taas kampaaniateemaks saanud.

Keskkonnaminister Magnus Heunicke nentis, et ambitsioon järgmise kümne aasta jooksul gaasi järkjärgulisest kaotamisest on elus, aga tema sõnul oleks labane öelda konkreetset kuupäeva.

Ka kliima-, energia- ja kommunaalteenuste minister Lars Aagaard on ametlikust ambitsioonist taganenud. Valiku peavad tegema kodanikud ja see tuleb teha kohapeal, ütles ta.

Liberaalne Partei on veelgi selgem, öeldes, et ei saa majaomanikke sundida kulutama kuni 100 000 krooni või mõnel juhul rohkemgi gaasikatelde väljavahetamiseks. Samal seisukohal on ka Taani Rahvapartei.

Konservatiivid, Ühtsuspartei, Sotsialistlik Partei ja Sotsiaaldemokraadid nõuavad aga gaasikütte järkjärgulist kaotamist.

Aalborgi ülikooli ehituse, linnaplaneerimise ja keskkonna osakonna professori Kirsten Gram-Hansseni sõnul ongi probleemi tuum erakondade ebamäärased sõnumid.

Taani kaugkütte-ettevõtete teatel on viimase kolme aasta jooksul gaasilt kaugküttele üleminekust loobunud 41 000 leibkonda, kes seda varem kaalusid.

Alates 2022. aastast, mil Mette Frederiksen oma üleskutse tegi, on paigaldatud umbes 17 000 uut gaasikatelt.

Taani suurim gaasilinn on Holbæk, kus veel kaugkütet pole ja kus kõik tuleb nullist üles ehitada. Praegu on kaugküttega valmis liituma umbes 10 protsenti koduomanikest. Kaks suurimat üüripindade pakkujat, Lejerbo Holbæk ja Holbæk Boligselskab, ütlevad, et kaugküte oleks üürnike jaoks liiga kallis lahendus, sest küttearve suureneks 25–30 protsenti.

Kaugkütte ettevõte FORS on juba loobunud projektidest kolmes linnas.