Juba enne plaanis olnud Kopenhaageni julgeolekuteemalise kohtumise tähtsus tõusis pärast seda, kui mõõdunud nädalal seiskasid lennuliikluse Taani pealinnas tuvastamata droonid. 

"Muidugi pole süüdlasele viidatud, aga muster, et hübriidrünnakud kogu Euroopas juhtuvad üha tihedamini, on väga selge. Nii nagu NATO peasekretär Mark Rutte ütles, need ei ole hübriidrünnakud, vaid riiklikult rahastatud terrorism ja me peame sellele kindlalt vastama," lausus Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas.

Üks võimalik viis vastata on see, et Euroopa Liit rajab droonimüüri ehk ühise võimekuse neid droone tõrjuda. Kuid kolmapäeval hommikul olid riigijuhid üsna skeptilised, kas midagi nii kindlat, nagu nimetus müür viitab, päriselt võimalik ehitada on.

"Ma olen mõnikord pelglik terminitega, mis on veidi ennatlikud. Kas eurooplaste jaoks on olemas raudkupleid ja müürid? Asjad on päriselt keerulisemad," lausus Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

"Üks asi, mida tuleb droonide ja müüride kohta öelda, on see, et meeles peab pidama, et alliansi piirid on väga laiad. Kui me teeme vea, et vaatame vaid idatiivale ja unustame, et on olemas ka lõunatiib, siis tekib risk, et me ei käitu otsustavalt," ütles Itaalia peaminister Giorgia Meloni.

Veel arutati lahendust, kuidas Vene külmutatud varaga Ukrainat toetada.

"Muidugi on juriidilisi küsimusi, mida tuleb küsida, aga ma olen enesekindel, et me leiame tee edasi. Üldiselt mõte, et külmutatud vara kasutada, on minu arust hea idee," lausus Taani peaminister Mette Fredriksen.

Siiski osa liikmesriike, nagu Prantsusmaa, veel kõhklevad, kas mitte ei saadeta finantsturgudele sõnum, et Euroopas hoitud vara võidakse välisinvestoritelt ära võtta. Kuid mõtte toetajate jaoks pole see mõjus argument.

"Kui sa teise riigi vastu sõda ei alusta, siis sul seda riski pole. Enamik riike, enamik inimesi, enamik ettevõtteid maailmas ei alusta sõdasid teiste riikide vastu," ütles Kaja Kallas.