Muutus, mida on näha juba kolmapäeva börsihindades, on kõige nähtavam börsipaketi kasutajatele, kelle elektriarvesti on vahetatud uue vastu, mis võimaldab tarbimist veerandtunni kaupa salvestada, ja kelle elektriarve hakkab vastavalt sellele kujunema 15-minutilise hinna alusel.

Kui tarbimiskohas ei ole veel paigaldatud arvestit, mis salvestab tarbimisandmeid veerandtunni täpsusega, jagab jaotusvõrguettevõte tunnise tarbimise automaatselt neljaks võrdseks osaks. See tähendab, et seni, kuni uus arvesti on paigaldatud, arvestatakse kulusid siiski edasi tunnipõhise keskmise hinna alusel. Fikseeritud hinnaga lepingu sõlminud klientide jaoks üleminek otsest mõju ei oma.

Võrguteenuse pakkuja peab 15-minutist mõõteperioodi võimaldava arvesti paigaldama kliendile hiljemalt 2031. aastaks.

Nord Pool jätkab paralleelselt ka tunni keskmise hinna kuvamist, kuid edaspidi muutub peamiseks arvestusühikuks 15 minutit. See samm on oluline kogu Euroopa elektrituru ühtlustamiseks ning aitab tagada suuremat läbipaistvust ja täpsemat hinnakujundust ka Eesti tarbijatele, ütles Elering.

Üleminek tuleneb Euroopa Liidu elektrituru reeglitest, mis nõuavad täpsemat tootmise ja tarbimise arvestust. Lühem ajaintervall aitab paremini kajastada tegelikke muutusi nõudluses ja pakkumises ning vähendada kulusid, mis tekivad süsteemi tasakaalustamisel, märkis Eesti süsteemioperaator Elering.

Siiani on toimunud elektrisüsteemi tasakaalustamine ühetunnise täpsusega, kuid elektri tarbimine ja tootmine võivad tunni sees märgatavalt kõikuda. Näiteks võib päikese intensiivsus pilvede mõjul tunni jooksul oluliselt muutuda.

Elering lisas, et kuivõrd lühem kauplemisperiood võimaldab kokku hoida elektrisüsteemi tasakaalustamise kulusid, vähendab see ka lõpptarbija elektriarvet. Samuti peegeldavad turuhinnad lühema kauplemisperioodi kasutamisel paremini tegelikku pakkumist ja nõudlust ehk mida väiksem on turuajaühik, seda täpsemalt peavad turuosalised määrama koguseid ja seda täpsemad on hinnad.  

Elering märkis, et kodutarbija jaoks ei muutu üleminekuga seoses esialgu midagi kuni uue arvesti saamiseni. Muudatus on tarvilik eeskätt elektrisüsteemi optimaalsemaks juhtimiseks ning esialgu on üleminek ette nähtud elektribörsi ja ebabilansi paremaks juhtimiseks.

Allikson: muutus mõjutab suuremaid tarbijaid ja tootjaid

Baltic Energy Partners juhatuse liige Marko Allikson kinnitas ERR-ile antud kommentaaris, et kodutarbija jaoks midagi ei muutu, kuid see-eest mõjutab veerandtunni mõõtmisele üleminek suuremaid tarbijaid ja tootjaid.

"Kodutarbijat see üldse ei mõjuta. Kodutarbija on enamasti ühe tunni mõõtmisel ja näiteks Elektrilevi läheb 2031. aastal alles üle veerandtunnisele mõõtmisele ehk nii kaua on kõik kodutarbijatele endiselt tunnipõhine. See, et igas veerandtunnis on oma hind, ei muuda ju seda tunni keskmist hinda. See mõjutab alles siis, kui see mõõtmine on samamoodi veerandtunnine või kui oleks igal veerandtunnil erinev tarbimine. Sel juhul mõjutaks see lõpphinda. Seni kuni tavapäraselt on tunnine mõõtmine, siis see seda ei mõjuta. See mõjutab aga suuremaid tarbijaid ja tootjaid," selgitas Allikson.

Alliksoni sõnul võib kodutarbijat uus veerandtunni mõõteperiood mõjutada alles siis, kui majapidamistes arvestid vahetatakse.

"Absoluutselt mingit vahet ei ole," vastas Allikson küsimusele, kas tavatarbija jaoks hind tõusma või langema hakkab.