Riigieelarve seletuskirjas on välja toodud, et Eestis haridus- ja noortepoliitikat rakendava harno kasutada on sellel aastal 103,123 miljonit eurot, kuid tuleval aastal kasvab see summa 108,988 miljoni euroni.

Tööjõukulud moodustavad harno eelarvest tuleval aastal 16,428 miljonit eurot ning majandamiskulud 13,589 miljonit eurot.

Harno eelarvest 87 protsenti tuleb välistoetustest, millest omakorda 42 protsenti moodustavad Erasmus+ tegevused ja 56 protsenti EL-i vahendid.

10 protsenti ameti eelarvest moodustavad piirmääraga kulud ja kolm protsenti arvestuslikud kulud. Neist viimased on 99 protsendi ulatuses õpetajate ja tugispetsialistide lähtetoetused.

Harno plaanib saada majandustegevusest 65 000 eurot tulu, mis saadakse trükiste müügist, arhiivimaterjalide koopiate tegemisest, ekskursioonide korraldamisest ja seminariruumide rendist.

Kuna Eestis on jätkuvalt kasutusel tegevuspõhine eelarve, mis on oma läbipaistmatuse tõttu palju kriitikat saanud, siis asutusepõhist ülevaatlikku infot konkreetseteks tegevusteks kuluvate summade üle riigieelarve seletuskirjast ei leia. Erinevad tegevused on puistatud laiali erinevate tulemusvaldkondade ja tegevuste kirjelduste alla.

Nii näiteks viib harno muu hulgas ellu tulemusvaldkonna "Tark ja tegus rahvas" tegevusi, mille seas on haridusvõrgu korrastamine ja arendamine ning õppekavade arendamine ja õpikeskkonna kujundamine, ent programmi elluviijateks on lisaks harnole veel mitmed teisedki asutused.

Eelarve eri peatükkidest leiab infokilde, kust muu hulgas selgub, et näiteks 75 000 eurot harno eelarvest on mõeldud eksamite infosüsteemi majandamis- ja hoolduskulude katteks. Lisaks suunatakse harnole arenduste tarbeks 250 000 eurot seoses sellega, et eksamite infosüsteem viidi haridus- ja teadusministeeriumi alt nende juurde üle.

Harno Rajaleidja keskuse 16 esinduse kaudu õppenõustamiseks eraldatakse eelarves kuus miljonit eurot.

Lisaks on eelnõus kirjas, et tuleval aastal on harnole investeeringuteks ette nähtud 250 000 eurot, samas kui tänavu oli selleks kasutada 365 000 eurot ehk 32 protsenti rohkem. Kogu investeeringutesumma läheb IT-investeeringuteks.

Valitsus kiitis järgmise aasta eelarve eelnõu heaks neljapäeval ning peaminister Kristen Michal andis selle parlamendile üle.

Eelarve tulud on tuleval aastal 18,6 miljardit eurot ja kulud 19,5 miljardit eurot.