Jaakkola ütles, et Eesti õhuruumi rikkumisest ei tasu teha suuremat sündmust, kui see tegelikult oli. "Peab reageerima, aga mitte ülereageerima," lausus Jaakkola.

Venemaa hävitajate liikumist jälgisid ka Soome hävitajad, kuid tegu oli rutiinse õhuvalvega, mitte eraldi operatsiooniga, ütles Jaakkola, kelle sõnul sõltub õhuvägede reaktsioon sellest, kas tegu on päris ohuga või mitte.

"Kõige madalam (reageerimise) tase on piiririkkumise jälgimine. Kui see tehakse õigesti, nagu sel juhtumil, siis saatsid nad venelased Kaliningradini ja sellest piisas," lausus ta.

Jaakkola sõnul ei olnud piiririkkumises tegelikku sõjalist ohtu.

"See oli test. Kolm MIG-lennukit ei suudaks vastu hakata F-35 hävitajatele, JAS Gripenitele või FA-18 lennukitele. Selles mõttes ei olnud sõjalist ohtu. Kiire reaktsioon oleks viga," lausus ta, lisades, et Soomel on Venemaa piiririkkumistest kogemust juba 85 aastat.

Jaakkola sõnul on NATO jõuks usutav heidutus, mis põhineb tegelikel sõjalistel võimetel. Hübriidsõja olukorras tuleb aga ümber mõelda, mida heidutuse all silmas peetakse. "Meil ei ole reeglite raamatut. Kui oleks, siis tegutseksime selle järgi," nentis ta.

Jaakkola lisas, et poliitikud peavad otsustama, milline reageerimise viis on mõistlik. "See on tõsine (juhtum) ja sellega ei tohiks leppida, aga seda ei pea ka ülehindama," lausus ta.