Euroopa Komisjon tahab 2040. aastaks süsinikuheidet vähendada 90 protsenti. Liikmesriigid pidid eesmärkide üle otsustama septembris, üksmeele otsimine 2040. aasta sihi osas aga veel käib. 

Macron on viimased kaks kuud avaldanud kolleegidele survet, et eesmärkide seadmine pandaks pausile. Macron ise kinnitab, et toetab rangeid kliimaeesmärke, kuid soovib lihtsalt rohkem aega. 

Politico hinnangul asetas selline samm Macroni ühte leeri blokeerijatega, nende hulgas on Poola, Ungari ja Itaalia. See omakorda võib EL-il raskendada Pariisi kliimaleppe täitmist. 

"Prantsuse presidendi ohtlik õnnemäng andis suurt poliitilist kasu EL-i valitsustele, mis püüavad ambitsioonikaid kliimameetmeid blokeerida," ütles Prantsuse endine diplomaat ja Pariisi kliimaleppe arhitekt Laurence Tubiana

Macron hoiatas juba juunis toimunud EL-i juhtide kohtumisel kiirustamise eest. Politico kirjutab, et tema sekkumine läks toona varem arvatust isegi veelgi kaugemale. 

Koos Donald Tuski ja Giorgia Meloniga nõudis Prantsuse president, et komisjon lükkaks 2040. aasta eesmärgi ettepaneku tegemise edasi, ütlesid kolm asjaga kursis olevat diplomaati. Üks diplomaat ütles, et Macron tegi neist selles küsimuses "kõige valjemat häält". 

Komisjon eiras nende üleskutseid ja avaldas veidi hiljem ettepaneku vähendada 2040. aastaks süsinikuheidet 90 protsenti. Macron aga ei andnud järele ning tegi tööd otsuse edasilükkamiseks.

"See samm tekitas kaose ja ajendas paljusid riike ühinema edasilükkamise üleskutsetega," ütles üks asjaga kursis olev EL-i ametnik. 

Hääletus 2040. aasta eesmärgi üle tühistati alles pärast seda, kui Prantsusmaa ja Saksamaa ühinesid üheksa teise riigiga. Berliin siiski ei taotlenud aktiivselt hääletuse edasilükkamist. 2040. aasta eesmärki hakatakse arutama oktoobris peetaval liidrite tippkohtumisel, komisjon lootis saavutada kokkuleppe neljapäeval. 

Macron ise toetas oma esimesel ametiajal (vähemalt sõnades) ambitsioonikaid kliimaeesmärke. Pärast pandeemiat on olukord aga muutunud, ta ei kritiseerinud ka USA lahkumist Pariisi kliimaleppest.

Pariisis asuva Jacques Delorsi keskuse energeetikainstituudi juht Phuc-Vinh Nguyen ütles, et oluliseks pöördepunktiks oli parempopulistide edu eelmise aasta europarlamendi valimistel. 

"Macron hakkas mõistma, et kliimamuutusi ei peeta enam prioriteediks," ütles Nguyen. 

Hiljuti lagunes kärpeplaanide tõttu veel ka Prantsuse valitsus, eelarvepuudujääk aga kasvab. 

Uus lähenemisviis asetas Macroni nüüd ühte gruppi Meloni ning Poola, Slovakkia, Ungari ja Tšehhiga. Selline lähenemine võib aga kõnetada ka kodumaist valijaskonda. 

"Probleem ei ole 90 protsendis. Asi on kindlustundes. Vajame hetkel midagi, mida on lihtne selgitada," ütles üks diplomaat, kelle riik palus otsuse edasilükkamist. Tema sõnul peavad juhid suutma selle otsuse ka valijatele maha müüa.