Riigieelarve läbirääkimiste ajal on Reformierakonna poliitikud avalikult pooldanud järgmisel aastal ees ootava tulumaksu kaheprotsendise tõusu ärajätmist, kuid samas on väidetud, et see tähendaks vähem raha riigikassasse ja riigieelarvele. Lumani, kes pooldab tulumaksutõusu ärajätmist, sõnul ei pruugi selline loogika päris paika pidada.

"Miks ma ütlen, et jätame kaheprotsendise tulumaksutõusu ära – esiteks, kui me vaatame eestlaste säästmisvõimet, siis aastatel 2018–2020 oli see 10 ja 13 protsendi vahel sissetulekutest ja praegu on kolme protsendi ümber, mis tähendab seda, et keskmine Eesti leibkond enam säästa ei suuda. Kui me jätame tulumaksutõusu ära, siis see ei lähe säästudesse, sest kaupmehed ütlevad sama asja: kõik jälgivad allahindlusi, /.../ ja see tähendab, et see säästetud tulumaks läheb ju kohe tarbimisse; sinna, kus (rahandusminister) Jürgen Ligi kurdab, et seda on vähe. See saakski sellele kaasa aidata," lausus Luman.

Lumani sõnul on teda imestama pannud mõned arvamusartiklid, kus küll tunnistatakse, et majanduses ja toimetulekus on probleeme, aga et on positiivseid näitajaid: näiteks kasvab jaekaubandus.

"Helistasin siis mõnele jaekaupmehele ja sain teada, et jah, rahalises mõttes veidi kasvab, aga arvestades hindade tõusu, siis naturaalühikutes käib veel kõva vähikäik. Kui inflatsioon on olnud 50 protsenti ja inimeste sissetulek on kasvanud 20 protsenti, siis ta tarbida saab vähem kui varem. Ja ma ei imesta, miks inimeste tarbimiskindlus pole kõrge," ütles ta.

Luman märkis, et Eesti inimese ostujõud on praegu väiksem, kui oli 2022. aastal enne sõja algust Ukrainas.

"Ostujõud ongi see, millega ma saan tarbida. Ja kui mul seda jõudu ei ole, siis kas see on minu vingumise tulemus või ei ole tööandjal lihtsalt võimalik mulle rohkem maksta, samal ajal on aga kaupluses hinnad tõusnud," ütles ta.

Küsimusele, kas majandusele uue hoo andmine on valitsuse ülesanne, vastas Luman, et mitte ainult; küll aga võiks poliitikud rohkem ettevõtjate nõuannet kuulda võtta

"Küllap see on ka ettevõtlusorganisatsioonide asi seda arutada. Aga tunne on küll, et kõik meie väljapakutud mõtted, mis meie hinnangul on loogilised, ei sobi. Ja miks need ei sobi, ma ei oska öelda," lausus ta.

Toiduainete käibemaksu langetamise ideega on Lumani sõnul väheke keerulisemad lood ning vastused saaks anda ainult praktika.

"Mis mina ette panin, on kaks asja: kui 100 000 inimest on kirjutanud (petitsioonile) alla, siis on poliitiliselt rumal seda eirata. Vaidlus käib selle üle, et üks pool ütleb, et see ei aita ja teine pool ütleb, et aitab. Kindlat teaduslikku tõestust pole kummalgi. Käib mingi väitlemine ja see jääbki käima, kui me midagi ei tee. Ja ma olen pakkunud, et vähendage kas või põhitoiduainete käibemaksu ja vaadake, mis juhtub. Esiteks ei tunne need (petitsioonile alla kirjutanud) inimesed end ignoreerituna ja teiseks saame selgeks, kummal osapoolel on õigus," lausus Luman.