Riigikogu õiguskomisjon tegi 8. septembril ettepaneku saata suve alguses presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seadus riigikogu suurde saali muutmata kujul uuesti vastu võtmiseks.

Kolmapäeval võetigi sama seadus arutluse alla ning otsustati see muutmata kujul uuesti vastu võtta. Vastuvõtmise poolt hääletas 63 saadikut, vastu 15 ja hääletusel ei osalenud 9 inimest. 14 saadikut puudus.

Kuna riigikogu võttis seaduse muutmata kujul uuesti vastu, peab president seaduse kas välja kuulutama või pöörduma riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks.

Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse uuesti arutamisel tegid ettekande põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg ja õiguskomisjoni liige Andre Hanimägi, kes tutvustasid arutelu komisjonides ja vastasid küsimustele.

Kiviberg viitas, et president on öelnud, et ohtlike haldussidemete katkestamine on tõenäoliselt põhiseadusega kooskõlas ning nõustub seaduse põhieesmärgiga, ent küsimus on õpetusliku aluse mõistes ning milline õpetuslik side võib säilida ja milline tuleb katkestada. Kivibergi sõnul tuleb elemente hinnata kogumis. Ta lisas, et eelnõu ei puududa usuvabadust ning kogudused saavad ka seaduse jõustumisel oma senist usklikku praktikat jätkata.

Hanimägi sõnul keskenduti õiguskomisjoni istungil sellele, kas seadus on põhiseaduspärane. "Eelnõu sisu ei ole kunagi olnud usuvabaduse piiramine. Seda on rõhutanud ka Siseministeerium ja väga paljud teised eksperdid," lausus ta. Samuti ütles Hanimägi küsimustele vastates, et erinevatel õigusekspertidel on seaduse osas olnud tihti erinev arvamus, mistõttu pole sugugi vale lasta riigikohtunikel otsustada, milline seisukoht on õige.

"Julgeoleku tagamine on riigi tuumikfunktsioon ja Vabariigi President ei ole oma otsuses ka vaidlustanud seda põhimõttelist konstruktsiooni, et oht julgeolekule võib olla usuliste ühenduste tegevuse võimaliku piiramise aluseks," lausus õiguskomisjoni esimees Madis Timpson.

Ta lisas, et president eelnõu eesmärki ei vaidlustata, väärtuskonflikti selles osas ei ole ning vaidlus on proportsionaalsuse üle.

Timpsoni sõnul annab eelnõu abstraktse normina väärtuspõhise hinnangu, et Eesti riik ei tolereeri usuvabaduse ja kanoonilise tegevuse varjus riigi siseasjadesse sekkumist.

"Need seadusemuudatused ei piira kellegi usuvabadust, muudatustega ei keelustata mitte ühtegi usutunnistust Eestis, ei lõpetata ühtegi kirikut, kogudust, kloostrit ega koguduste liitu," ütles Timpson ning lisas, et seaduse tõlgendamisel on kaalutlusruumi.

Esimest korda võttis riigikogu kirikute ja koguduste seaduse muutmise vastu 9. aprillil. President Alar Karis jättis seaduse aga 24. aprillil välja kuulutamata.

14. mail otsustas riigikogu täiskogu, et seadust muutmata kujul vastu uuesti ei võeta, vaid seda peab muutma. Peale muudatusi võeti riigikogus 18. juunil seadus muudetud kujul uuesti vastu, kuid 3. juulil jättis president selle taas välja kuulutamata, leides, et endiselt pole seadust piisavalt muudetud.