Haridusminister ja Eesti 200 juht Kristina Kallas ütles teisipäeval ERR-ile, et nende eelistus oleks õpetajate, kultuuritöötajate, politseinike ja päästjate palgatõus ning et neil on selles küsimuses Reformierakonnaga erinev arusaam.

Michali sõnul oleks tema eelistus tulumaksutõusu ärajätmine.

"Partnerid on väga tugevalt oma positsioonide kaitsel nagu kõik ministrid on. Mina olen enda jaoks seadnud number üheks kaitse viis protsenti (SKP-st) ja seejärel võimalusel tulumaksu alanemise, et sissetulekud oleks kõigil suuremad /.../ Ma arvan, et küll me kokkuleppele jõuame," lausus Michal.

Nagu Kallas, ütles ka Michal, et loodetavasti on neljapäevaks kõik kokkulepped järgmise aasta riigieelarve asjus olemas.

"Eks sellised kokkulepped sõltuvad paljudest asjadest – millised on eelarve piirid, milline on eelarve situatsioon. Meie lähtume rahandusministeeriumi pigem konservatiivsest prognoosist, mis hiljem võib tulla parem /.../ ja lähtume nendest raamidest, mis Euroopast tulevad – see tähendab, et kõigepealt on kaitse, number üks ehk viis protsenti (SKP-st). Seejärel arutame palku ja maksutõusude ärajätmist ehk sissetulekute kasvu. Kõik need asjad kaalutakse omavahel paika," lausus ta.

Michal märkis, et avaliku sektori palgatõusud on prioriteetide hulgas, kuid piiri seab riigi rahanduse seis. "Võin kohe öelda, et kõigile ja kõike riigi rahalise olukorra juures siiski teha ei saa," ütles ta.

Samuti nõustus Michal Kallasega selles, et Euroopa eelarvereeglitest tuleb kinni pidada ja seega saab maksimaalne eelarvepuudujääk olla järgmisel aastal 4,5 protsenti.

"Selles eelarves, mis tuleb, on kärpeid, ja järgnevas eelarves on kärpeid. Mis tähendab, et Eesti riik peab tegema väga palju asju korraga, ja see on üsna keeruline, kui sa tahad tõsta kaitsekultusi, mahtuda Euroopa defitsiidireegli sisse, samal ajal kaaluda, et sa saad ära jätta makse, et sa saad inimestele jätta rohkem raha kätte ja tõsta kriitilistel sektoritel ka veidi palka järele. See seda põhjendabki, mis see defitsiidi kogusumma on," lausus Michal.

Kui palju kasvab riigieelarvega Eesti riigi võlakoormus, ei soovinud Michal öelda, märkides, et selle saab avalikkus teada järgmisel kolmapäeval, kui eelarvet esitletakse.

Küsimusele, mis jääks tegemata, kui teha järgmise aasta eelarve neljaprotsendise defitsiidiga ehk umbes 200 miljoni euro võrra väiksemate kuludega, vastas Michal, et see tähendaks osa Eesti elu jaoks vajalike asjade ärajätmist.

"200 miljoni eest jääks näiteks relvi ostmata või jääks ära osa tulumaksuleevendusest või jääksid ära needsamad palgatõusud vajalikele sektoritele, või jätaksime ära Rail Balticu ehituse või ei paneks 70 miljonit täiendavalt maanteedesse. Need kõik on Eesti elu jaoks vajalikud," ütles Michal.