Haridusministeerium tahab lõpetada igakevadise koolikatsete ralli 1. klassi, sest puuduvad sisulised põhjendused kooliminejate nii varajaseks selekteerimiseks. Ka on koolikatsed üheks põhjuseks, miks viimastel aastatel on kiiresti süvenenud hariduslik ebavõrdsus.

"Eelkõige näitavad need (koolikatsed - toim) seda, kuidas on selle esimese kuue aasta arendustegevused mõjunud. Kas midagi enamat, ma kardan et mitte. Teisisõnu võiksime lihtsustatult öelda, et seal on hästi suur osakaal etteõpetamisel. Selgel huvil, et sel hetkel oleks tulemus maksimaalne. Kas see lapse kui terviku kohta midagi ütleb - kindlasti, aga mitte nii palju, et määrata ära tema õpirada nii pikaks ajaks," sõnas haridusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg.

Rakaselja sõnul on katseid keelata lihtne, märksa keerulisem on leida lahendus, kuidas õpilasi välja valida, kui ühele kohale on mitu soovijat. Elukoha läheduse järgi laste valimist ministeerium õigeks ei pea, sest senine kogemus on näidanud, et siis hakatakse elukoha andmetega manipuleerima.

"Üks võimalik lahendus, mida me oleme ka mõelnud, on loosi teel neid kohti jagada, et nendel, kes soovivad nendes koolide osaleda, siis nad saavad võtta loosi ja siis loosiõnn naeratab või mitte," lisas Rakaselg.

Tallinna Prantsuse lütseumi direktori Peter Pedaku sõnul iseloomustab probleemi ulatust tõik, et Eesti 500 koolist teevad esimese klassi katseid vaid käputäis.

"Tähtis on mõelda, mis lugu ja mis väärtusi üks või teine koolikohtade jagamine kannab. Koolikatsed väärtustavad õppimistahet. Kui see on elukoha järgi, siis see tähendab, et see on majanduslike võimaluste põhjal, kui see oleks loosi teel, siis see tähendab, et elu on õnnemäng," lausus Pedak.

Kui ministeeriumi arvates koolikatsed süvendavad hariduslikku ebavõrdsust, siis Tallinn näeb asja vastupidiselt ning on viimasel aastal loonud valikklasse eri linnaosadesse, et hariduslik ebavõrdus ei oleks elukohapõhine.

"Mina ise arvan, et kui meil tekib üha rohkem omanäolisi koole. kus vähemalt ühte klassi on ligipääsetavus tagatud kõikidele linnaelanikele ja kui me mõtleme inseneri eriala suunas või väga spetsiifiline, näiteks aasia keeled, hispaania keel. või siis loodusteadused, siis see pigem toetab seda, et see hariduslik ebavõrdsus ei jää teatud piirkonna konteksti," sõnas Tallinna haridusameti juhataja Kaarel Rundu.

Tallinna Prantsuse lütseumi esimese õpilasi oodanud vanemate ja vanavanemate arvates peaks nutikamatel lastel olema võimalus koos õppida ja loosimist nad õigeks ei pea.

"Siis ei ole sellel ju mõtet, sest siia kooli saavad ju need, kes natukene rohkem vaeva näevad või kes on natukene võimekamad, Muidu on ju olemas piirkonnakoolid, kuhu nii kui nii saab minna.," ütles lapsevanem Silvya.

"Mina panin oma lapse Inglise kolledžisse, sest mul oli igav seal koolis, kus ma õppisin maal. Seda, et nad oleksid enam-vähem ühe tasemega, seda ma pean õigeks muidugi," sõnas vanaema Hilje.