Sigade Aafrika katku (SAK) tõkestamiseks tuleb vähendada metssigade arvukust. Seetõttu on jahimeestele metssigade küttimisek tehtud mitmeid leevendusi - lubatud on kasutada öösihikut, koeri ja riik on tellinud ka termodroone, mis aitaks metssigu paremini põllukultuuride seest tuvastada. SAK-i leviku pidurdamiseks tuleks aga Tartumaa jahimeeste hinnangul lubada kõrguspiiranguta öösihiku ja kuntsliku valgusallika kasutamist ka kährikkoerte küttimisel, sõnab Tartu jahindusklubi tegevjuht Tõnu Peterson.

"Meie arvates kährikkoer on väga oluline faktor, kes levitab metsas seakatku, toob seda meile koju kätte, õunapuu alla – kährikud käivad õunu söömas – seatalitaja võtab hommikul ja paneb ühe õuna tasku ja läheb sigalasse tööle. Või siis poevadki läbi võrkaia sigalate territooriumitele, kannavad sinna katkupisiku. Selline kartus on ja kähriku arvukus on suur praegu," rääkis Peterson.

Kährik on võõrliik, keda praegu võib küttida piiramatult, sõnab keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna

"Kährikut me Eestisse ei taha, [kuna] meie vaatest on tegemist invasiivse võõrliigiga. Hetkel võivad jahimehed küttida kährikut varitsusjahi korras – kui nad teda näevad, siis võivad teda lasta," selgitas Türna.

Probleem ongi aga selles, et kährikud on öise eluviisiga ja ajaaken, mil neid on näha, on praegu väike, tõdes Peterson.

"Öösihik annaks selle võimaluse, ressurssi ja aega vähem kulutades nende arvukust alla tuua. See on üks võimalus, mille peale me oleme mõelnud," ütles ta.

Türna sõnul on keskkonnaametil õigus lubada erandkorras öösihiku ja kunstliku valgusallikaga sõiduki kasutamist ulukite seas leviva ohtliku haiguse tõkestamiseks. Loa andmiseks on vaja aga põllumajandus- ja toiduameti (PTA) hinnangut, kas kährik põhjustab ohtlikku taudi levikut või mitte

"Kui PTA kinnitab, et kährik võib seda riski põhjustada, saame nendega koostöös edasi minna," märkis Türna.

PTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul on kährikutel Sigade Aafrika katkuga seoses kahetine roll – kährik levitab, aga ka puhastab loodust SAK-ist.

"Kährik kui raipesööja tegelikult sööb ka SAK-i tõttu hukkunud sigade korjuseid ja siin võib öelda, et ta tegelikult puhastab keskkonda viirusest. Teine muidugi, kui kährik on viirusega kokku puutunud ja ta satub farmi territooriumile jõuab ka viirus farmi territooriumile. Muidugi, mis on esmane, siis farmi territooriumi kaitsmine on loomapidaja ülesanne. Nii et kahetine roll, kumb on kandvam, tahab veel kaalumist," rääkis Kalda ja lisas, et lähipäevil kohtub amet ka jahimeestega.

Kährikute arvukuse kohta sõnas Türna, et see on viimastel aastatel püsinud pigem stabiilsena.

"Kährik ei ole väga väärtuslik saak jahimehe jaoks, eriti praegusel ajal. Talvisel ajal on tema karusnahal siiski mingi väärtus, aga Eestis on hetkel karusnaha pärast küttimine üldse madalseisus. Tegelikult me ju anname oma jahimeestele rohkem nagu isegi kohustuse, et me ootame nende abi erinevate uluksõraliste ja muude isenditega populatsioonide ohjamisel ja kährik on osa sellest tööst," selgitas Türna.