Omavalitsused korraldavad ümber osavaldade tööd
Pärast viimaseid kohalike omavalitsuste valimisi on omavalitsused korraldanud ümber osavaldade tööd ja üks omavalitsus on osavallad likvideerinud. Omavalitsuste sõnul on osavaldade süsteem aidanud kaheksa aastat tagasi tehtud haldusreformi valutumalt üle elada.
2017. aastal tehtud haldusreformiga loodi osavallad kuues omavalitsuses.
"Need olid Hiiumaa, Saaremaa, Rapla, Lääne-Nigula, Pärnu linn ja Märjamaa vald. Tänaseks on järgi jäänud viis omavalitsust, Rapla vald on vahepeal oma kaks osavalda likvideerinud," selgitas regionaalministeeriumi kohalike omavalitsuste nõunik Mikk Lõhmus.
Rapla vald likvideeris osavallad 2022. aastal. Kuigi teised omavalitsused on osavaldadega jätkanud, on mitu neist samuti pärast 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimisi osavaldade tööd ümber korraldanud.
Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja rääkis, et Hiiumaa on nelja aastaga väga suured muudatused läbi viinud. "Alguses oli meil väga tugev autonoomia osavaldadel ja osavallavalitsustel, siis nüüd me oleme üheks kasvanud. Meil oli varasemalt eraldi eelarved, nüüd oleme läinud ühe eelarve peale, valdkondliku juhtimise peale ja 2025. aastast alates ei ole meil osavallavalitsusi ametiasutustena," ütles ta.
Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa sõnul ei toonud osavallad kaasa loodetud efektiivsust. "Käesoleva valimisperioodi alguses alustasime kaheksa osavallaga, kulud suurenesid, aga loodetud tööefektiivsust see kaasa ei toonud. Käesoleva aasta maikuus jõustus muudatus, millega osavallavalitsused tegevuse lõpetasid," märkis ta.
Nii Randmaa kui Tasuja hinnangul olid muudatused vajalikud valla tõhusamaks juhtimiseks. Samas ei tähenda see nende hinnangul osavaldade süsteemi läbikukkumist, sest osavaldade olemasolu on aidanud haldusreformi valutumalt üle elada.
Mõlemad vallavanemad ütlesid, et muudatused ei tähenda kaugenemist ka vallaelanikest, sest säilinud on osavallakogud.
Kui Hiiumaa ja Lääne-Nigula vald on osavaldade autonoomiat vähendanud, siis kolme osavallaga Pärnu on seda pigem kasvatanud.
"Põhimõtteliselt on olnud kaks suuremat muudatust – senised osavallakeskuste juhid said 2021. aastal valitsuse liikmeteks," märkis Paikuse osavallakeskuse juht Marika Valter. "Järelikult see tähendab seda, et neil tekkis ka tugevam sõnaõigus linna mõistes ja suuremaks muudatuseks oli ka 2022. aastal, kui osavaldadele tekkis päriselt oma investeeringute eelarve linna suures eelarvereas."
Ministeerium ütles, et neil pole infot, et sügisesed valimised osavaldadega seoses mingit suuremat muudatust kaasa tooks. Hiiumaa ja Lääne-Nigula vald ütlevad, et suuremad muudatused on tehtud.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: "Aktuaalne kaamera"








