Ministeeriumi hinnangul piisab koolidele antud kohustusest mobiilikasutust reguleerida, pealegi on igas koolis mured nutitelefonidega erinevad ja vajavad eri lahendusi.

"Oleme kehtestanud määruse, et koolil on kohustus reguleerida nutiseadmete kasutamist ja üldjuhul on see koolidel kodukordades kirjas. Selle regulatsiooni laiem eesmärk on toetada õpilaste vaimset tervist, keskendumist ja õpitegevust," ütles ERR-ile haridusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna peaekspert Merili Murakas.

Digitaalne keskkond hariduse valdkonnas on oluline ja kool peab piiritlema seda konkreetset probleemi, et mis on nende koolis, leidis Murakas.

"Kas see on vähene liikumine või keskendumisraskused, omavahelised suhted. Kui probleem on piiritletud, siis saab reguleerida kooli kodukorras, mida kool saavutada tahab. Ka õiguskantsler on välja toonud, et soovituste koostamisel tuleks kokkulepped kujundada koos kooliperega," lisas ta.

Haridusministeerium on võtnud suhtumise, et usaldab koole.

"Koolid on autonoomsed, nad teavad, mis neil toimub, ja nad teavad ka, kuidas vajalikke kokkuleppeid teha. Meie lauskeeldu, et ei tohi kasutada nutitelefone terve koolipäeva jooksul, pigem ei poolda," lisas Murakas.

"Nutiseade on tänapäeval laste identiteedi hästi oluline osa ja selliste kokkulepete väljatöötamisel tegelikult ma ei saa ju tugineda varasemate põlvkondade kogemustele," lisas ta.  

Koole, kes vajavad abi, siiski aidatakse: ministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi koostöös on valmimas soovitused lastega igapäevaselt kokku puutuvatele täiskasvanutele - koolitöötajatele ja lapsevanematele.

"Need Tervise Arengu Instituudi juhised tuginevad teadusajakirjandusele ja uuringutele ning eri rahvusvahelistele soovitustele, ka teadmistele sellest, et mida lapsed kasvamiseks vajavad. Need saadetakse peatselt koolidele nii pea kui võimalik, kuid täpne kuupäev ei ole veel teada," lisas Murakas.

Samuti on haridustehnoloogide liit koostanud juhised, kuidas nutiseadmetega töötada. Nemad on tutvustanud seda praktilist juhendit ka oma suvekoolis, ja see puudutas õpilaste isiklike nutiseadmete kasutamist ja kokkulepete tegemist koolis.

Statistikat selle kohta, kuidas koolides nutiseadmete kasutamist korraldatakse, haridusministeeriumil veel pole, sest määrus on alles nii uus.

Koolid: algklassides piiratakse rohkem

Koolid näevad nutitelefonide kasutamise ohte just esimeses ja teises kooliastmes ehk kõige väiksemate õpilaste puhul, seega on seal kasutamise piiramine kõige karmim.

Tallinna Arte gümnaasiumi direktor Liina Altroff ütles, et nende koolis pole algkoolis nutitelefoni kasutamine lubatud ühelgi ajahetkel.

"Gümnaasiumis on telefonikasutust raskem keelata, kuid tundides on see igal juhul keelatud, kui õpetaja pole just teistmoodi ette näinud ja mobiiltelefoni ei kasutata õpieesmärgil," ütles Altroff.

Mobiilide ärakorjamisse Altroff ei usu.

"Mobiil on õpilase, tema perekonna, isiklik vara. Koolil on keeruline seda vara kuidagi hallata. Inimesel peab olema isiklik vastustus ja ka algklasside õpilased suudavad seda teha," rääkis Altroff.

"Koolid toimetavad erinevalt, aga telefonide ärakorjamist ei pea ma seaduspäraseks. Jüri koolis, mida ma varem juhtisin, oli lapsevanemate, õpilaste ja õpetajate vahel kokkulepe, et ka vahetundides ei mängita telefonimänge. Kohati see toimis ja kohati ei toiminud," nentis Altroff.

Altroff rõhutas ka, et tema mobiiltelefonide lauskeelamist ei poolda.

"Mobiiltelefon on infoallikas ja suhtlusvahend. Riik seda koolides ära keelama ei peaks. Pealegi tekitab iga keeld teadlikku vastasseisu," sõnas Altroff.

VHK: ühtsed reeglid teeksid asja lihtsamaks

Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium (VHK) teadvustab, et õpilaste ja nutimaailma suhete korraldamine on koolile keerukas ja tundlik teema.

"Näeme, et see kõik tuleb laviinina peale, aga nagu ütles ka õiguskantsler, siis väga piiravaid reegleid ei saa ka kehtestada. Oleme koolina kahe rindejoone vahel," ütles VHK direktor Anu Nigesen.

Nigeseni sõnul oleks mõnes mõttes kergem, kui ministeerium oleks
kehtestanud ühesed reeglid kõikidele koolidele.

"Siis oleks selgem, kui kõikidele oleksid reeglid sarnaselt kehtestatud, aga samas keelud kutsuvad neist üle astuma," ütles Nigesen.

Nigesen lisas, et ühelt poolt on nutiseadmete kasutamine kultuuri küsimus ja kool püüab leida viise nende arukaks kasutamiseks, teiselt poolt näevad õpetajad aga ka lastel tõsiseid sõltuvusprobleeme. 

Direktori sõnul on veel väga vähe infot, kas lasukeelu kehtestanud
riikides, on saavutatud sellega häid tulemusi. "Seda infot oleks väga
vaja," lausus Nigesen.

Nigeseni sõnul on koolil algklasside õpilaste vanematega kokkulepe, et
lastele ostetakse nuputelefonid, ja paljud vanemad on seda soovitust ka
järginud. Siiski on mõnedel algklassilastel ka nutitelefonid.

"Algklasside laps tahab olla kuulekas. Neil püsivad telefonid kenasti
kotis. Kui nad soovivad teha kõne, siis saavad seda ka teha," ütles
Nigesen.

Telefon koolipäevaks kappi

Nigesen kirjeldas, et VHK põhikooliõpilastel on kohustus panna telefon
tunnis hääletule režiimile ja panna telefon kotti. "Õpilased
respekteerivad seda. Soovime, et ka vahetunnis ei segaks telefonid
õpilasi oma helidega. Põhikoolis ja gümnaasiumis on aga keerulisem
õpilaste telefonikasutust vahetunnis reguleerida," ütles Nigesen.

Põhikooli lastele on ette nähtud kapid, kuhu nad saavad panna oma
telefoni koolipäevaks hoiule. "Aga pole väga lihtne saavutada, et nad
seda ka teeksid ja vahetunnis kipuvad telefonid ikka kotist välja
tulema. Püüame järelvalvet teha, et see nii ei oleks, aga see on väga
energiamahukas," sõnas Nigesen.

Gümnaasiumiõpilased on direktori sõnul aga juba suured inimesed ja on
teadlikud sellest, et nad on tulnud kooli endale vundamenti ehitama.

"Gümnaasiumiõpilased on ka ise öelnud, et telefonide lähedus ja infomüra,
mis sealt tuleb, segab nende keskendumisvõimet," ütles Nigesen.

Mobiiltelefonide kasutamise ühtlustatud korraldamist koolides, nagu on teinud mõned teised riigid, on Eestis haridusministeeriumilt nõudnud mitmed vabaühendused.

Näiteks soovis mobiilitelefonide keeldu koolis MTÜ Kogukonna Hüvanguks, kes taotleb teadlikkuse suurendamist elektromagnetväljade mõjust Eestis.

Sügisel kirjutasid avaliku kirja 35 teadlast, kes palusid, et riik töötaks hiljemalt järgmiseks õppeaastaks välja selged reeglid nutiseadmete kasutamiseks koolikeskkonnas.

Samuti julgustasid teadlased koole keelustama õpilaste isiklike nutiseadmete kasutamise koolipäeva jooksul välja arvatud õppeotstarbel või erandjuhtudel, näiteks tervislikel põhjustel.