Riigikontrollis valminud ülevaade eelmise aasta raamatupidamise aastaaruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta on saanud palju tähelepanu seoses välja toodud probleemidega kaitseministeeriumi valitsemisala rahakasutuses.

See pole aga ainus valdkond, milles aruanne vajakajäämisi tuvastas. Nimelt toob aruanne välja, et 2024. aastal jagasid valitsemisalad toetusi kokku 4,4 miljardi euro eest, seejuures ei kajasta see summa nelja miljardit eurot sotsiaaltoetusi. Valitsemisalade jagatud toetustest kolmveerandi ehk 3,3 miljardit eurot moodustasid omakorda riigisisesed toetused.

Aruanne sedastab, et juba 2023. aasta auditis juhtis riigikontroll tähelepanu, et riigisiseseid toetuseid ei ole alati jagatud läbipaistvalt ega antud toetusi viisil, mis tagaksid võrdset võimalust toetust saada. Samuti pole alati seatud selgeid eesmärke ega nõutud aruandlust.

Kui riigikontroll võrdles 2023. aasta riigieelarve seletuskirja möödunud aasta omaga, selgus, et selle ülesehitust ei ole märkimisväärselt muudetud.

"See tähendab, et endiselt puudub seletuskirjas terviklik ülevaade, kui palju ja millistel alustel ministeeriumid riigisiseseid toetusi jagavad," seisab riigikontrolli aruandes.

Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ütles ERR-ile, et siiski ei saa järeldada, nagu oleks 3,3 miljardit eurot välja makstud, ilma et selle raha eest tehtud tegevuste kohta oleks võimalik täit selgust saada.

"Seletuskirjas esitatud info toetuste kohta ei ole riigikontrolli arvates ülevaatlik, kuid see veel ei tähenda, et toetusi oleks makstud eesmärkideta ja aruandluseta," sõnas Metsalu-Nurminen. Ta lisas, et valdavalt on toetuste maksmine reguleeritud õigusaktide või halduslepingutega ning nendel juhtudel on toetuse maksmise eesmärk ja kasutamise reeglid enamasti nendes aktides ja lepingutes kirjas.

Näiteks saab tervisekassa tegevustoetust mittetöötava pensionäri ravikindlustuseks, mida makstakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel, ülikoolid saavad aga tegevustoetust halduslepingute alusel.

"Probleemseid näiteid näeme tegevustoetuste puhul, kus toetuse maksmise põhimõtted on reguleerimata ning toetused on määratud niinimetatud üksikotsustena," selgitas peakontrolör.

Järelevalve on puudulik

Auditis ongi riigikontroll välja toonud, et riigisiseseid toetusi on jagatud selgeid eesmärke seadmata ja aruandlust nõudmata. Projektipõhise toetuse tunnustega toetusi on paigutatud tegevustoetuse alla.

Näiteks on välja toodud, kuidas rahandusministeerium kajastas tegevustoetusena sisult projektipõhist toetust asutusele, mis oli edukas ministeeriumi finantskirjaoskuse avalikul konkursil, kultuuriministeerium kajastas aga tegevustoetusena sisult projektipõhist toetust eesti keele õpetamiseks.

Puudulik oli ka projektipõhiste toetuste järelevalve. Kui leping näeb raha ette konkreetseks otstarbeks, kuid aruandlus lepingu täitmise kohta ei ole sisuline, ei täida aruandlus riigikontrolli hinnangul oma eesmärki ja kontroll, kas toetust kasutati sihipäraselt, on puudulik.

Aruande kohaselt ei ole eelmise aasta riigieelarve seletuskirja võrreldes 2023. aasta omaga märkimisväärselt muudetud, mis tähendab, et endiselt puudub seal terviklik ülevaade, kui palju ja millistel alustel ministeeriumid riigisiseseid toetusi jagavad. Ning ehkki käesoleva aasta eelarve seletuskirja toetuste lisa on parandatud ja täiendatud veeruga, kus on välja toodud toetuse eraldamise alus, siis selle lisas sisalduv info on ebaühtlase kvaliteediga.

Riigikontroll soovitab rahandusministeeriumil toetuse lisas esitatava info sisu ja ulatust ühtlustada, et võimaldada saada ülevaadet, millistes valdkondades ja programmides, kui palju ja millistel alustel on eelarveaastal plaanis riigisiseseid toetusi jagada.

Ühtlasi märgib riigikontroll aruandes, et nende arvates jääb ebaselgeks, millist eesmärki soovitakse riigieelarvelise tegevustoetuse eraldamisega saavutada.

Alates 2020. aastast on Eestis kasutusel tegevuspõhine riigieelarve, mis tähendab, et kõik kulud on jaotatud tegevustele ning majandusliku sisu järgi neid eristada ei saa.

Riigikontroll toob välja, et muu hulgas ei ole võimalik eristada ka jagamiseks planeeritud toetuste mahtu.

Rahandusministeerium on riigikontrollile selgitanud, et nad vaatavad riigisiseste toetuste jagamise põhimõtted üle.