Seaduse muutmise poolt langetas otsuse ka põhiseaduskomisjon oma augustikuus toimunud erakorralisel istungil.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas, et vastuvõetud seadus on vajalik seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega.

"Komisjon nõustus presidendi seisukohaga, et seaduses on vaja senisest täpsemalt määratleda rahapesu andmebüroo ülesanded isikuandmete töötlemisel, et vältida seaduse võimalikku vastuolu põhiseadusega," märkis Akkermann.

Presidendi põhjendustes on välja toodud, et seaduses on vaja sätestada selgemalt andmete töötlemise viis, et üheselt oleks mõistetav andmekaitse põhiprintsiipidega seotud õiguste kaitse, mis on loetletud nii isikuandmete kaitse seaduses kui ka Euroopa Liidu otsekohalduvas määruses.

Riigikogus 19. juunil vastuvõetud valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eesmärk oli parandada rahapesu andmebüroo andmetöötluse funktsioone ja järelevalvet ning tugevdada finantssüsteemi kaitset.

Seaduse kohaselt lülitati rahapesu andmebüroo andmekogu funktsioonidesse strateegilise analüüsi võimekus, et töödelda anonüümseid, kuid vajadusel tagasipööratavaid andmeid, viia läbi profiilianalüüse ning kasutada teksti- ja andmekaevet. Seaduse kohaselt teeb protsessi üle järelevalvet andmekaitse inspektsioon ning üks kord aastas esitab rahapesu andmebüroo oma ülesannete täitmise kohta riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile ülevaate.

President jättis seaduse 3. juulil välja kuulutamata, sest tema hinnangul piirab see liialt informatsioonilise enesemääramise õigust ega ole seetõttu põhiseadusega kooskõlas. President märkis, et andmetöötluse läbipaistvust võib piirata kuritegude avastamiseks ja ennetamiseks, ent piirangud peavad olema sihipärased ega tohi sõltuda täielikult riigiameti otsusest. Ta pidas vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Superandmebaasi seaduse suhtes on vastuseisu avaldanud õiguskantsler Ülle Madise, kes Vikerraadiole antud intervjuus ütles, et seadus võib olla põhiseadusega vastuolus, ning kui president selle välja peaks kuulutama, tuleb tal tõenäoliselt pöörduda riigikohtusse põhiseaduslikkuse järelevalveks.

Kui riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.