Karis meenutas Politicole aprillis toimunud kohtumist USA president Donald Trumpiga, kui nad paavst Franciscuse kaks tundi kõrvuti istusid. Eesti president rõhutas Trumpile, kui oluline on hoida vägesid Ida-Euroopas.

"Ma selgitasin kõike," ütles Karis. "USA vägede kohalolek Eestis – ja kogu Euroopas — on äärmiselt oluline ja see on tähtis ka Ameerika Ühendriikidele, mitte ainult Euroopale."

Karis avaldas toetust osadele Trumpi avalduste, eriti tema selle nädala lubadusele hoida USA väed Poolas, kuid rõhutas, et on endiselt väga raske ennustada, mida Washington Balti riikides tegema hakkab.

"Riigid nagu Eesti peavad olema valmis igaks stsenaariumiks," lausus Karis, ning lisas, et USA võimalik vägede vähendamine, tähendab, et riik peab ise oma kaitsevõimet tugevdama.

Praegu on Balti riikides paigutatud umbes 2000 Ameerika Ühendriikide sõdurit.

Pentagon vaatab praegu üle oma globaalset sõjalist kohalolekut. Ülevaadete koostamist juhib kaitseministeerium poliitikadirektor Elbridge Colby, kes on avalikult pooldanud USA kohaloleku vähendamist Euroopas.

Karis rõhutas, et Moskval ei tohiks olla sõnaõigust Ukrainale antavate julgeolekugarantiide osas. Küsimusele, kas ta ootab Trumpilt surve suurendamist Putinile, vastas Karis, et palju sõltub Trumpi meeleolust.

"Praegu toetavad Eesti ja paljud Euroopa riigid Trumpi tegevust," ütles Karis. "Ta on Putiniga palju kordi rääkinud, aga midagi ei muutu... Ma arvan, et ta on kannatust kaotamas."

Karis hoiatas, et Euroopa riigid ei tohiks olla naiivsed Kremli kavatsuse suhtes testida lääne demokraatiad, näiteks sekkudes 3.–4. oktoobril toimuvatesse Tšehhi parlamendivalimistesse.

Samas ei nõustunud ta, et Venemaaga piirnevad Balti riigid peaksid Moskva laienemispüüdluste pärast rohkem muretsema. "Moodsad raketid võivad startida Moskvast ja jõuda mõne minutiga Haagi või Brüsselisse," ütles ta.

Karis avaldas lootust, et Kiiev alustab ametlikke läbirääkimisi Euroopa Liiduga liitumiseks enne Taani eesistumise lõppu 31. detsembril.

Küsimusele, kuidas ületada Ungari vastuseis Ukraina liitumisele EL-iga, vastas Karis: "Peame selle ühe riigiga rohkem tööd tegema... Võib-olla peaksime rohkem rääkima [Ungari peaministri Viktor Orbániga], mitte teda ainult sildistama, vaid leidma lahenduse."

Teine võimalus on, et Ungari lahkub ruumist ja teised riigid võtavad otsuse vastu, lisas ta.

Karis võttis sarnase seisukoha ka Iisraeli teemal. Mitmed Euroopa riigid survestavad EL-i vähendama Iisraeliga kaubandussuhteid või peatama rahastuse Iisraeli teadusuuringutele.

Eelmisel kuul Eestis Iisraeli president Isaac Herzogiga kohtunud Karis ütles, et usub veenmise jõusse, et panna Iisraeli juhid lõpetama humanitaarõiguste rikkumisi Gazas.

Kui Kariselt küsiti, kas ta toetab algatust peatada Euroopa teadusuuringute rahastus Iisraelile, vastas ta: "Iisraeli teadlased on erakordselt head. Me teeme ise endale liiga, kui hakkame selliseid meetmeid rakendama [näiteks peatama Horizon programmi rahastus Iisraelile, nagu Euroopa Komisjon on välja pakkunud]."

"On ka teisi lahendusi – rääkida ja veenda," ütles Karis.