Rahandusministeeriumi majandusprognoosi kohta sõnas Sõerd, et paremat eelarvepositsiooni ei saa käsitleda katteallikana järgmise aasta lisakuludele.

"Kui nüüd vaadata nende numbrite sisse, millest eelarve parem positsioon tuleneb, siin on asju, mis ei pruugi järgmisel aastal enam korduda. Kasvõi ühekordne suur dividendidelt makstud tulumaksu laekumine või investeeringute edasi kandumine," märkis ta.

Küsimusele, kas parem eelarvepositsioon annab võimaluse ära jätta tulumaksutõus ja tõsta avaliku sektori töötajate palkasid, vastas Sõerd, et järgmise aasta eelarvepositsioon on teada.

"Kaitsekulud tekitavad kulu juurde, tulude poolelt on suure mõjuga maksuvaba miinimumi reform, maksuküüru ära jätmine ja maksuvaba tulu tõstmine 700 euroni. See on väga suur kulu. Selle negatiivne mõju on 540 miljonit eurot järgmisel aastal," rääkis ta.

"Seda kahte aspekti arvesse võttes, muid asju on ka, järgmise aasta eelarvepositsioon on neli protsenti puudujääk SKP suhtes. Kui nüüd tehakse mingeid otsuseid, mis eelarvepositsiooni muudavad, suurendatakse või vähendatakse kulusid, äkki tullakse välja tõsise kärpeplaaniga, kõik need muutused, need tuleb lisada järgmise aasta eelarvepositsioonile miinus- või plussmärgiga, siin ei ole ülekandumist," lausus Sõerd.

Sõerd rõhutas, et viis aastat on räägitud nullbaasilisest eelarvest ja eelarverevisjonist. "See on otseselt seotud tegevuspõhise eelarvega. Tegevuspõhisele eelarvele üleminekut põhjendatigi sellega, et alles siis, kui teeme tegevuspõhise eelarve, saame ellu viia nullbaasilise eelarve ja eelarverevisjoni. Viis aastat on möödas ja tehtud on kolme ministeeriumi pilootprogramm," kirjeldas ta.

Kui järgmise aasta eelarve läbirääkimiste kontekstis on võimalus maksumuudatusteks, oleks Sõerdi esimene soovitus jätta ära tulumaksutõus.

"Majanduskasvu seisukohast on ilmselgelt tulumaksul teiste maksudega võrreldes suurem mõju. Automaks mõjutab majandust suhteliselt vähe," ütles ta.

Sõerd märkis, et Euroopa riikides on pikaajaline trend just tulumaksu langetada ning seda ei tehta valijatele meelepärane olemiseks, vaid kuna seda on vaja riigi majanduse arengu ja maksukonkurentsi seisukohast.

"Riigid on omavahel konkurentsis," sõnas ta, lisades, et Rootsi ja Soome langetasid ettevõtte tulumaksu, Soome kavandab täiendavat ettevõtte tulumaksu langetust. Lätis on ettevõtte tulumaks 20 protsenti ning kuigi Leedu seda hiljuti tõstis, siis ühe protsendipunkti võrra 16 protsendini.

"Meil küll on tulumaksusüsteemi erisus, me maksustame jaotatud kasumit, aga ikkagi. Dividendide maksukoormus, mida ettevõtte tulumaksu protsent määrab, see ei ole enam perspektiivis konkurentsis, mis tähendab, et Eesti kaudu ei ole ettevõtetel soodne dividende jaotada," lausus ta.

Küsimusele, kas peaks loobuma automaksust, kordas Sõerd vastuseks, et automaksu mõju majandusele ei ole nii suur.

"Kui on eelarveläbirääkimiste protsessis võimalus maksumuudatusteks, siis minu esimene soovitus oleks ära jätta ettevõtte tulumaksu tõstmine," ütles ta.

"Kui pool aastat või aasta tagasi tuleb sõnum, et need ja need maksud tõusevad, siis ettevõtjad teevad oma äriplaanid ringi, investeeringute tegemisel võetakse see arvesse. Kui pooleaastase tsükliga toimub sõnumite muutus, siis sellises keskkonnas on ettevõtjatel väga raske oma tegevust planeerida," lausus ta.

Sellises ebakindlas maksukeskkonnas on ettevõtjatel raske oma tegevust planeerida, rääkis Sõerd. "See poliitiline risk on üsna kõrge, kui sellised väga kiired, heitlikud maksumuudatused, sõnumid muutuvad."

"Ettevõtluskeskkonna jaoks on vaja stabiilsust. Stabiilsus on omaette väärtus," märkis ta.

Küsimusele, kas Reformierakond tegeleb praegu vastutustundliku rahanduspoliitikaga, vastas Sõerd, et üritatakse ning erakonnas antakse aru, et ei saa puudujääki kasvatada ega jooksvaid kulusid laenuga katta.