Esmaspäeva õhtu möödus paljudes peredes õpikutele paberit ja kilekaasi ümber pannes, aga kuna õpikud on kõik eri formaati, siis on sobvivate kaante ostmisest saanud tõeline täpistöö.

Kuuenda klassi õpikute virna polnud lapsevanem Eva pärastlõunal veel jõudnud üle vaadata, aga eelmisest aastas on ühed kaaned alles.

"Mina vist ostsin ühe rulli ja panin kõigile eri formaadis õpikutele, lõikasin ise mõõtu, oli lihtne," sõnas 6. klassi lapsevanem Eva.

Esmaspäeval kooliasju valinud Laureni sõnul tuleb tal ilmselt hakata üle päeva poes käima kilekaasi valimas, sest kõiki õpikuid veel kätte ei antud, samas on õpikud mitut mõõtu.

"Võiks olla ühte mõõtu, oleks palju lihtsam, saaks korraga ära osta, ei peaks koguaeg jooksma ja aega võtma selleks," ütles 2. klassi lapsevanem Lauren.

Õpikute puhul on määrusega paika pandud teksti ja pildi suurus, aga ka kaal, õpiku formaadi reguleerimist haridusministeerium vajalikuks ei pea.

"Meil ei ole teada selget põhjust, miks peaks nimelt suurust ühtlustama, sest igal formaadil on teatud eelis teatud kooliastmele. Suuremad pildid, suurem formaat näiteks. esimesele kooliastmele ja palju kompaktsem formaat näiteks teisele ja kolmandale kooliastmele," sõnas haridusministeeriumi õppevara peaekspert Anna Smertina-Mäeorg.

Kirjastuste sõnul on eri mõõdus õpikute segaduse põhjuseks valikuvabadus. Kui õpetajad telliksid õpikuid vaid ühelt kirjastuselt, oleksid need ka ühte mõõtu, sest igal kirjastusel on oma kujunduskontseptsioon ja kindel formaat eri kooliastmete jaoks. Näiteks Koolibri kirjastuse algklasside õpikud on mõõdus 20 korda 25 cm, vanemate klassides on A4 formaadis raamatud. Kirjastuse peatoimetaja Kadri Rahusaar ei usu, et üheks lahenduseks kirjastuste kokkulepe õpikute formaadi ühtlustamiseks.

"Isegi kui me hüpoteetiliselt selles kokku lepiksime, siis arvestades sellega, kui pikk on õpikute käibel oleku aeg koolides - me praegugi näeme koolides õpikuid, mis on välja antud 12-15 aastat tagasi - siis see, millal need õpikud välja vahetuvad koolides, võtab ikkagi väga palju aega," lausus Koolibri peatoimetaja Kadri Rahusaar.

"Meie ei tohi teatud asjades kokku leppida, vaid me peame seaduse järgi elama," sõnas Avita juht Ly Rammo.

Rammo sõnul on nende kirjastus otsustanud pärast uue õppekava tulekut loobuda eri formaatidest ja nüüd on kõik õpikud klassikalises ilukirjanduse formaadis.

"Kuna on tulnud digitaalsed õpikud, siis me ei pea enam mahutama nii palju materjali õpikusse, vaid digitaalses õpikus on lisaülesanded erinevate tasemetega, erinevate huvidega lastele ja enam ei pea neid paberile panema," ütles Rammo.