Saksamaa ja Belgia ei toeta Vene külmutatud varade konfiskeerimist

Belgia ja Saksamaa valitsusjuhid andsid teisipäeval ühise pressikonverentsi ning hoiatasid külmutatud Vene varade täieliku konfiskeerimise eest. Riigijuhid muretsevad, et selline samm tooks kaasa õiguslikke probleeme.
Moskva-vastaste sanktsioonide raames külmutati pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse ligi 300 miljardit dollarit Vene keskpanga varasid. Lõviosa sellest ehk ligi 200 miljardit eurot on külmutatud Brüsselis tegutsevas maailma suurimas arvelduskojas Euroclear.
Seni on lääs tegelenud vaid külmutatud Venemaa varadest teenitud intressitulu ümberjaotamisega Ukraina toetamiseks.
Ukraina saab praegu Vene külmutatud varade pealt raha G7 erakorralise tulude kiirendamise programmi (ERA) raames. Samas on nõutud ka Vene varade täielikku konfiskeerimist, vahendas The Kyiv Independent.
Belgia peaminister Bart De Wever rääkis, et Vene keskpangale kuuluvatel varadel on õiguslik puutumatus ja selle arestimine tooks tõenäoliselt kaasa teiste riikide majandusliku kättemaksu.
"Ma tean, et on valitsusi, kes üritavad raha konfiskeerida. Kuid tahaksin hoiatada, et juriidiliselt pole see nii lihtne. Ka teised riigid võtavad oma riiklikud vahendid välja. Sellel on süsteemsed tagajärjed ja see on juriidilisest vaatenurgast väga ohtlik," ütles Bart De Wever.
Sarnaseid kommentaare kordas ühisel pressikonverentsil ka Saksamaa kantsler Friedrich Merz. De Wever lisas, et külmutatud Vene varasid võidakse kasutada ka läbirääkimisvahendina Trumpi vahendatud rahukõneluste ajal.
"See on nagu kuldmune munev hani. Me peaksime seda alles hoidma. Ja lõpuks, kui me räägime rahulepingust, saab hane lauale panna," rääkis De Wever. Ta lisas, et ei soovi muuta praegust väljamaksmise mehhanismi.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: The Kyiv Independent









