Pärnu ja Viljandi maakondade piirialadele jääval Soomaal on Sandra külas loomapidajad kimpus huntidega, kes lihaveise vasikaid maha murravad.

"Kui ta 200 ammest paar tükki ära võtab, see ei ole hullu, aga täna on olukord juba selline, et ta on söönud ära juba pea 90 vasikat," sõnas loomapidaja Tiit Soa.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna sõnul on Soomaal raske olukord.

"Soomaal me räägime tegelikult äärmiselt suurtest karjatamise aladest poollooduslikel maastikel ja need veised on küll piiratud, aga enamasti on nad piiratud üheliinilise elektrikarjusega ja pahatihti on see üheliiniline elektrikarjus ka otse vastu metsa. Nii et sisuliselt hunt läheb sealt elektrikarjuse alt läbi."

Varasematel aastatel ei ole selliseid probleeme ette tulnud, hundid on läinud julgemaks ja näljasemaks.

"Tal ei ole süüa lihtsalt, et kui tal oleks metsas piisavalt toitu, siis ta ei tuleks. Aga ta on näljas ja see põhjus ongi, et ta otsib toidupoolist sealt, kust ta selle lihtsamalt kätte saab," nentis Tiit Soa.

Tanel Türna sõnul on kitsede arvukus langenud, sest neid kimbutavad erinevad haigused ja kiskjate arvu tõus. Samuti on langenud põtrade arvukus ning seega jahivad hundid lihtsamat saaki, milleks ongi lihaveise vasikad.

Soa arvates on vaja hunte rohkem küttida, et olukord taas normaliseeruks.

"Ega seal muud lahendust ei ole, see arvukus on vaja kontrolli alla saada. Siiamaani ei ole seda probleemi olnud, see probleem hakkas eelmine aasta," kinnitas Soa.

Tanel Türna sõnul peab Soomaal hunte kohtlema kui rahvuspargi osa, keda peab samuti kaitsma.

"Soomaa rahvuspargi üks kaitse eesmärkidest on kindlasti looduslik loomastik, nendel iidsetel loodusmaastikel, kelleks üks on ka hunt. Nii et ongi vastuolu, me ühelt poolt me üritame riigina kaitsta neid poollooduslikke kooslusi ja teiselt poolt seal elavat hunti," ütles Türna.

Huntide tõrjumiseks on erinevaid võimalusi, aga paljud tavalised meetodid Soomaal, selle maastiku eripärade tõttu, ei tööta.

"On võimalik näiteks kasutada erinevaid helilisi tõkkeid, valgustõrje meetodeid, pauguteid, on võimalik tagada üsna tihe inimeste liikumine piirkonnas. Oleme arutanud ka koerte võimalust, mis Soomaa alasid ja inimeste liikumist arvestades on pigem väga keeruline," lausus Türna.

Tiit Soa ütles, et tal on plaanis ehitada karjale varjualus vanasse lauta, aga see ei pruugi ka töötada, sest hundid on läinud julgeks ja tõenäoliselt tuleb oodata huntide arvukuse langust.