Kui tavaliselt on Soomaa luhad olnud kevaditi vee all, siis viimased kaks aastat on jõed jäänud oma sängi ja kevadist suurvett pole tekkinud

"Soomaal on selline olukord, et lumi sulas kiiresti ära ja suurvett ei tulnudki. Luhad olid alati vee all, kas või paar-kolmkümmend sentimeetritki, aga sel aastal ei ole. On ainult ojad ja vana jõesäng. Mingi veetase on olemas, natuke kõrgem muidugi kui suvine, aga märkimisväärset suurvett ja üleujutust ei olnud. Ja ilmselt ei tulegi," lausus Soomaa giid Edu Kuill.

Enne kaht viimast aastat on Soomaal kevadist ehk märtsikuist suurvett mõõdetud järjest sada aastat. Keskkonnaagentuuri hinnangul võib jõgede praegune veetase jääda ka selle kevade maksimumiks, kui just üht korralikku lumesadu ei tule.

"Peale vaadates vett küll voolab ja veetase on kõrge, aga vaadates otsa numbritele ja ajaloole, siis tegelikult on see võrdlusperioodi keskmine veetase. Selle on tinginud see, et talv oli meil sademe- ja lumevaene ja veetase oli mõnel pool isegi rekordiliselt madal ja suurvee nii-öelda stardipakk oli väga madal, kust hakkas veetase tõusma," ütles keskkonnaagentuuri hüdroloogia spetsialist Taaniel Holter.

Madala vee tõttu on Soomaa kanuumatkade korraldajad pidanud populaarse luha peal kanuutamise asendama näiteks räätsamatkadega.

"Siin on vanajõgi, siin natuke saab sõita. Ja kui jää lahti läheb, siis siin on meil vanajõe ja uuejõe, Halliste kanali vahel tekib ring, kanuutada saab ikka, aga atraktiivsust nagu ei ole, kus saab puude vahel sõita ja lagedal heinamaal," rääkis Kuill.  

Kuill usub, et nagu eelmiselgi aastal, jõuab suurvesi Soomaale küll, aga hiljem. 

"Vanarahvas ütles niimoodi, et kui kevadel jõgi kaldaid ära ei korista, pilliroogu ja seda sodi ära ei vii, siis tuleb suvel järele," ütles Kuill.