Konservatiivsed kristlikud demokraadid (CDU) vaidlevad koalitsioonikaaslastest vasaktsentristlike sotsiaaldemokraatidega (SPD) riigi uue sõjaväeseaduse eelnõu üle, mis peaks valitsuskabinetis esitamisele tulema 27. augustil.

Kantsler Friedrich Merz (CDU) hoiab end praegu vaidlusest eemale, kuid mõned juhtivad kristlikud demokraadid loodavad teda sellesse siiski kaasata, märgib väljaanne.

Seaduseelnõu on kaitseminister Boris Pistoriuse (SPD) katse lahendada Bundeswehri kroonilist personalipuudust ilma, et täielikult taastuks kohustuslik ajateenistus, mille Saksamaa kaotas 2011. aastal.

Ettepaneku kohaselt peaksid kõik ajateenistuse-ealised mehed end registreerima ja läbima hindamisprotsessi, kuid teenistusse kutsutaks vaid valitud hulk neist. Naised saaksid teenistusse astuda vabatahtlikult.

Saksa valitsus loodab igal aastal värvata umbes 5000 vabatahtlikku sõdurit, kelle teenistusaeg kestaks kuni 23 kuud. Kohustuslik ajateenistus rakenduks ainult siis, kui parlament teeb selle kohta eraldi otsuse.

Konservatiivid tahavad karmimat seadust

Kristlikud demokraadid soovivad seadust rangemaks muuta ja kehtestada kohustusliku teenistusaasta, mis hõlmaks nii ajateenistust kui ka asendusteenistust, näiteks tööd haiglates või koolides.

CDU on vastu ka mõttele, et kriisiolukorras võiks ajateenistus alata vaid parlamendi hääletuse alusel, mis on seaduses ette nähtud tingimus.

"Kui ajateenistus aktiveeritakse alles kõrgendatud sõjalises kriisis, muutub see reageerimisvahendiks, mitte heidutuseks," ütles konservatiivide välis- ja kaitsepoliitika juht Norbert Röttgen ajalehele WELT. "See tuleks liiga hilja, kaotaks avaliku toetuse ning ei täidaks oma tegelikku eesmärki. Mida peaks ajateenija saavutama siis, kui kriis on juba käes?"

Röttgen süüdistas kaitseminister Boris Pistoriust (SPD) selles, et ta keskendub ainult vabatahtlikkusele, ilma automaatse mehhanismita, mis võimaldaks ajateenistusele üle minna, kui vabatahtlike arv jääb alla vajaliku. "See ei toimi — peab olema kohustuslikke täiendusi," ütles ta.

Röttgeni arvamust toetavad ka teised kristlikud demokraadid. Mitmed parlamendinõunikud ütlesid Politicole, et nad kahtlevad, kas eelnõu sellisena, nagu see on koostatud, suudab saada vajaliku poliitilise toetuse, et see vastu võetaks.

Juuli viimasel nädalal pidasid mõlema koalitsioonipartei kõrged esindajad privaatse koosoleku, et arutada võimalust muuta eelnõu sõnastust. Konservatiivide poolelt osalesid Röttgen, Bundestagi kaitsekomisjoni esimees Thomas Röwekamp ja kaitsetöörühma juht Thomas Erndl. SPD-d esindasid Pistorius, aseparlamendirühma juht Siemtje Möller, eelarvepoliitik Andreas Schwarz ja kaitseministeeriumi parlamendialamsekretär Nils Schmid.

Kaks konservatiividest osalejat ütlesid, et Pistorius väljendas frustratsiooni kristlike demokraatide püüdluste suhtes eelnõu muuta, lükkas nende ideed kindlalt tagasi ning kaitses Bundestagi käivitusklauslit.

SPD seisukoht, nagu Schwarz hiljem Politicole ütles, põhineb põhimõttel, et Bundeswehr on "parlamendi armee" — see tähendab, et kohustusliku teenistuse kehtestamise otsuse peab langetama seadusandja, mitte täidesaatev võim.

"See on otsus, mille peab langetama parlament," ütles Schwarz. "Kui eesmärgid ei täitu ja ohutase on kõrge, peab parlament otsustama ja vajadusel seadust karmistama."

Schwarz ütles, et SPD toetab vabatahtlikku mudelit, kuna see meelitab inimesi, kes tõeliselt soovivad teenida.

"Me tahame inimesi, kes ka päriselt tahavad seal olla," ütles Schwarz. Tema sõnul lõpetavad vabatahtlikud tõenäolisemalt oma väljaõppe ja on valmis pikemaks teenistuseks.

"Kui alustad sunniga, tekib vastupanu," lisas ta. "Eesmärk on tema sõnul muuta teenistus nii atraktiivseks, et saavutame oma eesmärgid ilma kohustusliku teenistuseta."

Omavahelistes vestlustes arutavad konservatiivid teisi võimalusi, kuidas eelnõu muuta. Kaks parlamendisisest inimest, kes on kursis seadusandlike läbirääkimistega, ütlesid Politicole, et Röttgen saatis e-kirja kantsleri büroo juhile Thorsten Freile, Merzi n-ö paremale käele, et tõstatada parlamendirühma nõudmised seoses sõjaväekohustusega.

Kitsas ajakava tähendab, et kui enne 27. augustit läbimurret ei tule, on konservatiivide ainus võimalus eelnõu ümber kirjutada sel sügisel Bundestagis. Just siis läbib eelnõu mitmeid lugemisi ja komisjonide arutelusid, mis annab seadusandjatele võimu teha muudatusi enne lõplikku hääletust.

Kaitsekomisjoni esimees Thomas Röwekamp valmistub juba selleks stsenaariumiks. "Ükski seadus ei lahku Bundestagist täpselt samal kujul, nagu sinna saabus," ütles ta Politico taskuhäälingule. "Meil on ettepanekud ja muudatused, mida soovime. Kui see varem ei õnnestu, peab see minema parlamendiaruteludele."

Teine võimalus on lahendada vaidlus koalitsioonikomisjonis — väikeses mõlema partei juhtidest koosnevas rühmas, mis koguneb suletud uste taga, et lahendada poliitilisi erimeelsusi. Seal tehtud otsused omavad poliitilist kaalu, kuid ei ole juriidiliselt siduvad enne, kui kogu valitsus või parlament need heaks kiidab.