Majandus- ja energiaminister Katherina Reiche ütles märtsis, et bensiinijaamad peavad piirama hinnatõuse ühele korrale päevas keskpäeval, et leevendada hüppeliselt kasvavate energiahindade mõju pärast seda, kui Iraan vastusena USA-Iisraeli rünnakutele peatas Hormuzi väina sulgemisega ligikaudu viiendiku maailma nafta- ja gaasitarnetest.

ZEW-i instituudi ja Düsseldorfi konkurentsiökonoomika instituudi majandusteadlaste sõnul suurendas seadus aga tegelikult jaemüüjate bensiini marginaale viie kuni kuue sendi võrra liitri kohta. Teadlased võrdlesid hulgihindu 15 000 bensiinijaama müügihindadega.

Uudis seaduse ilmselgest ebaõnnestumisest tuleb ajal, mil kantsler Friedrich Merzi valitsus, mis on peagi aasta aega ametis olnud, püüab elavdada loidu majandust ning reformikava on tekitanud erimeelsusi Merzi konservatiivse CDU ja tema vasaktsentristlike koalitsioonipartnerite sotsiaaldemokraatide (SPD) vahel.

Hinnaandmeid enne ja pärast meetme kehtestamist analüüsides leidsid majandusteadlased, et nüüd tõusevad hinnad järsult keskpäeval, enne kui langevad päeva jooksul vaid järk-järgult ja saavutavad madalaima taseme järgmisel hommikul.

See jätab autojuhtidele päeva jooksul vähem võimalusi suhteliselt odava bensiini ostmiseks võrreldes reformieelse ajaga.

"Reform oli edukas hinnataseme läbipaistvuse suurendamisel, kuid ebaõnnestus hinnataseme alandamisel," ütlesid majandusteadlased.

"Pigem oli sellel vastupidine mõju," lisasid teadlased.

"Soodsate hindadega ajaaknad muutuvad silmatorkavamaks ja kergemini prognoositavaks. Sellel lihtsustamisel on aga oma hind: keskpäevasel perioodil on hinnad süstemaatiliselt kõrgemad," lisasid nad.

Nende arvutuste kohaselt teenisid jaemüüjad bensiiniliitrilt täiendavalt viis kuni kuus senti, kusjuures kõige rohkem teenisid väiksemad bensiinijaamad ja sõltumatud ettevõtted.