Peaminister Kristen Michal (RE) on öelnud, et kui makse laekub oodatust rohkem, saab valitsus kaaluda raha suunamist kaitsesse või siis kaaluda järgmisesse aastasse plaanitud tulumaksutõusu ärajätmist.

Endine rahandusminister Mart Võrklaev ütles ERR-ile riigieelarvet kommenteerides, et maksuküüru kaotamise tõttu juba leeveneb järgmisest aastast tulumaksukoormus.

"Tulumaksukoormus järgmisel aastal langeb väga märkimisväärselt. 700 eurot tulumaksuvabastust kõigile kasvatab oluliselt keskmist palka teenivate inimeste sissetulekuid. Õpetaja, päästja, politseinik, kes saavad 2000 pluss eurot kuus brutopalka – nad hakkavad iga aasta vähemalt 1500 eurot saama pangaarvele rohkem raha. Riigieelarvele on see märkimisväärne kulu, suurusjärgus 500 miljonit, aga inimestele on see ikkagi märkimisväärne täiendav sissetulek, mis kindlasti ostujõudu kasvatab," rääkis Võrklaev.

Ta rõhutas, et Eesti Pank on mitmes prognoosis öelnud, et see raha aitab kaasa ka sisetarbimisele ja majanduskasvule.

Kaitsekulutuste järsk kasv ei võimalda Võrklaeva hinnangul järgmisesse aastasse kavandatud tulumaksutõusu tühistada.

"Kes meist ei tahaks madalamaid makse, aga nagu ma ütlesin – tulumaksukoormus juba langeb. Samal ajal me tõstame kaitsekulusid järgmisel aastal viiele protsendile. Võrreldes kolme-nelja aasta tagusega tähendab see, et paneme kuskil 1,5 miljardit aastas kaitsesse juurde," sõnas Võrklaev.

Ta märkis, et riigikaitse on prioriteet number üks ning julgeolekuolukord ei näita paranemise märke. "Ehk nii lühi kui pikas vaates meil ei ole eelarves seda ruumi, et seal veel täiendavaid maksumuudatusi teha," sõnas ta.

Võrklaev rõhutas, et Euroopa eelarvereeglite leevendus 4,5 protsenti neljaks aastaks on antud selleks, et kõrgemate kaitsekuludega toime tulla ja mõelda välja, kuidas neid pikemas aja jooksul katta. "See on ajutine eelarveleevendus, see kõik tuleb laenu arvelt ja see laen tuleb tagasi maksta, intressikulud tuleb tagasi maksta ja leida siis kate tulevikus ka nendele kaitsekuludele."

Ta märkis, et ilmselt püsivad kaitsekulud kokkulepitud viiel protsendil veel järgmised viis kuni kümme aastat ning võib-olla tuleb neid veelgi tõsta.

"Samal ajal meil eelarve on defitsiidis olnud juba enne kõiki neid kriise. See tähendab seda, et me võtame laenu ja maksame igapäevakulusid sisuliselt laenu arvelt," rõhutas Võrklaev. "Nii väga kui ma ka ei tahaks, et maksud oleksid madalamad, siis ma arvan, et need otsused, mis me oleme teinud, on hädavajalikud selleks, et hoida meie riik kaitstuna."

Võrklaev: oodatust suurem maksulaekumine kulub ära kaitse peale

Võrklaev rõhutas, et maksumuudatused on tehtud kaitsekulude tõusu tõttu ning selles olukorras ei ole midagi muutunud.

"Midagi sellist ei ole toimunud, et kaitseolukord ei ole läinud paremaks, et me ei peaks kaitsekulusid tegema. Tegelikult me peame neid oluliselt rohkem tegema. Me ju veel aasta tagasi lootsime, et meil piisab kolmest protsendist SKP-st, mis oli siis kuskil 1,2 miljardit. Nüüd oleme otsustanud tõsta kaitsekulud kuskil 2,2–2,3 miljardi peale. See, kui maksulaekumised 50–60 miljonit paremad on – see kõik kulub meil ära just riigikaitse peale. Kahjuks me elame ajal, kus peame panustama kaitsesse väga suuri summasid ja kui me ise oma riiki ei kaitse, siis kuskilt mujalt see kaitse ei tule," sõnas ta.

Võrklaev lisas, et eelarves ei ole midagi muutunud järsult paremuse poole ehk maksumuudatusteks ta võimalust ei näe. "Meil ei ole tekkinud kuskilt mingit vaba raha, et saaks mingeid teistsuguseid otsuseid teha," sõnas ta.

Mootorsõidukimaksu algne idee oli, et see ei sisaldaks palju erandeid

Valitsus plaanib teha mootorsõidukimaksu puhul erandi lastega peredele.

Võrklaev, maksu üks koostajaid, märkis, et algne idee oli, et maks ei sisaldaks palju erandeid.

"Vaatame, mis sellest erandist siis täpselt saab ja välja tuleb. Mootorsõidukimaksu algne idee oli, et seal ei ole liiga palju erandeid, sest siis ei tule ka seda loodetud maksutulu. Ma ise väidan, et ei ole mõtet teha uut maksu, kui sealt ei tule minimaalselt 100 miljonit tulu, sest selle haldamine, IT-lahendused, ühiskondlik ärevus ja selle vastuvõtmine lihtsalt ei tasu ennast ära," ütles Võrklaev.

Koalitsioonileppe alusdokumendis lubasid võimuerakonnad liita riigiasutusi ja ameteid, mille käigus pidid kulud ja personal vähenema 20 protsendi võrra, koalitsioonileppesse see lubadus aga ei jõudnud.

"Kui mina ministriametis olin, siis võtsime kärpimist tõsiselt," kommenteeris Võrklaev. "Tegime kuskil üle ühe miljardi eest neid otsuseid nelja aasta peale. Ja loomulikult on riigis valdkondi, kus ühelt poolt sa tõmbad koomale ja teiselt poolt sa pead sinna raha juurde andma, nagu kaitse ja siseturvalisus. Fakt on see, et praeguses riigi rahandus- ja julgeolekuolukorras me peame kokkuhoide tegema. Ma loodan, et iga minister võtab seda ülesannet tõsiselt ja see, mis on kokku lepitud, ka ära tehakse."

Võrklaev: riigitöötajate palkade tõstmine toimuks laenuraha eest

Viimastel päevadel on tõstatunud riigitöötajate palkade tõstmine.

Võrklaeva märkis, et maksuküüru kaotamine juba suurendab riigitöötajate palka, kuid täiendava raha eraldamine toimuks laenuraha eest.

"Kui me neid palgatõuse teeme, siis me teeme neid laenuraha eest. Kui riigieelarve on defitsiidis, siis kõik, mis on defitsiit, tuleb meil laenudest," ütles Võrklaev. "Minu hinnang on, et see tulumaksumuudatus (maksuküüru kaotamine – toim) tõstab sissetulekuid ja on nendele tublidele inimestele väga abiks. Aga täiendavalt raha riigieelarves tegelikult ei ole. Kui me otsustame laenuraha eest palku tõsta, siis see on otsus, mis tuleb ühel hetkel ka kinni maksta koos intressidega."

26. augustil avalikustab rahandusministeerium suvise majandusprognoosi, millest selgub, milline on riigi rahaline seis ja milliseid kulutusi on saab riigieelarvesse planeerida.

Valitsus peab riigieelarve andma riigikogule hiljemalt 25. septembril.