Välisministeerium kutsus kolmapäeval välja Venemaa suursaatkonna ajutise asjuri Lenar Salimullini ja andis üle diplomaatilise noodi selle kohta, et Venemaa suursaatkonna esimene sekretär on kuulutatud persona non grata'ks ning diplomaat peab Eestist lahkuma, teatas ministeeriumi pressiteenistus.

Välisministeerium informeeris teadet üle andes Venemaa saatkonna esindajat, et Eesti ei kavatse sallida Venemaa tegevust meie põhiseadusliku korra ja siseriikliku stabiilsuse vastu ning peab vajalikuks seda väga selgelt väljendada. Eesti teavitab juhtumist ka partnereid ja liitlasi, edastas välisministeerium.

"Kõnealune diplomaat on tegelenud otseselt ja aktiivselt Eesti põhiseadusliku korra ja õigussüsteemi õõnestamisega ning Eesti ühiskonna lõhestamisega, aidates kaasa riigi vastu suunatud kuritegude, sealhulgas ka mitme sanktsioonirikkumise kuriteo toimepanemisele," kommenteeris välisminister Margus Tsahkna pressiteate vahendusel.

"Antud kuritegude täideviimise eest on hetkeseisuga üks Eesti Vabariigi kodanik süüdi mõistetud. Venemaa saatkonna järjepidev sekkumine Eesti Vabariigi siseasjadesse peab lõppema ning diplomaadi väljasaatmine sõnum, et Eesti ei luba oma territooriumil välisriigi koordineeritud ja korraldatud tegevusi," lisas Tsahkna.

Välisministeerium rõhutas, et Eesti riigi samm on vastavuses diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artikliga 9, mille kohaselt võib asukohariik igal ajal ilma oma otsust põhjendamata teatada lähetajariigile, et esinduse diplomaatilise personali hulka kuuluv töötaja on persona non grata.

Eesti on ka varem saatkonna esimese sekretärina töötanud Vene diplomaate välja saatnud – 2004. aastal sunniti riigist lahkuma Vene suursaatkonna esimene sekretär Jevgeni Golubkin, kes kaitsepolitsei andmeil oli majori auastmes Vene välisluureteenistuse (SVR) poliitilise luure ohvitser, vahendas Postimees 2005. aastal.

Endine diplomaat Harri Tiido on ühes oma Vikerraadio taustajuttude sarja osas rääkinud, et ehkki ka Vene diplomaatiliste esinduste juhtidel on oma väljaõppe tõttu julgeoleku taust, nad sihtriigis luurajatena ei tööta, vaid luuret juhib harilikult keegi pisut madalamal ametikohal olev diplomaat, kas asejuht, minister-nõunik, esimene sekretär või muul ametikohal olev töötaja.

Eesti ja Venemaa on oma suursaadikud sihtriigist ära toonud ning saatkonda juhivad mõlemas riigis ajutised asjurid.

Vene saatkonnas on välisministeeriumi veebilehe andmeil kolm esimest sekretäri, ministeeriumi pressiesindaja sõnul ei saa ta öelda, milline neist välja saadetakse.

Venemaa lubas oma diplomaadi väljasaatmisele vastata

Venemaa väliministeeriumi esindaja ütles kolmapäeval, et Eesti samm ei jää vastuseta ning sellele kavandatakse praegu omapoolset käiku.

"See pole esimene selline vaenulik tegu Eesti poolt. Peab ütlema, et oleme sellega isegi harjunud," ütles Vene välisministeeriumi info- ja pressiosakonna direktori asetäitja Aleksei Fadejev. "Mis puutub vastusesse, siis tavaliselt töötatakse need mõnda aega läbi ja seejärel avalikustatakse. Seetõttu anname sobival aja oma kommentaari selle kohta, milliseid meetmeid me Eesti diplomaatide vastu võtame," lisas ta.

Diplomaatiline praktika lähtub vastastikkuse põhimõttest, mille kohaselt nõuab riik, mille diplomaat on teisest riigist välja saadetud, tavaliselt ka selle riigi samaväärse diplomaadi lahkumist oma riigist.