Nordeconi juhatuse esimehe Maret Tambeki sõnul on erasektori tellimused pigem hoogustunud, isegi kui on keeruline ennustada, millised projektid lähiajal töösse lähevad. Suurenenud on ka hoonete ja rajatiste segmendi teostamata tööde mahud, mille portfell suurenes aasta võrdluses 70 protsenti.

Ka Merko hinnangul on Eesti turg aktiveerunud.

Pea kõigi ehitusturu valdkondadega tegeleval Nordeconil vähenes esimese poolaasta müügitulu hoonete ehituse segmendis 18 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, samas kasvas segmendi siseselt ärihoonete müügitulu 35 protsenti.

Ühiskondlike hoonete maht, mille tellimused toetusid peamiselt omavalitsuste ja kaitseinvesteeringute keskuse töödele, vähenes 47 protsenti. Omaarenduste müügitulu, mis kajastub korterelamute segmendis, võrreldav eelmise aasta sama perioodiga, moodustades 6,8 miljonit eurot, mis on 0,6 miljonit enam.

"Segmentidevaheline muutus tööde portfellis tuleneb eelkõige turu nõudlusest ja teisalt sellest, millised projektid on hetkel töös," selgitas Tambek ERR-ile.

Terves Baltikumis ja peamiselt korterelamute arendusega tegeleva Merko Ehituse hinnangul jääb suurimateks tellijateks nii Eestis, Lätis kui ka Leedus avalik sektor taristu- ja kaitsevaldkonna objektidega. Samuti nimetas Merko oluliseks energiarajatiste suurtellijaid.

Merko tõi välja, et Leedu kinnisvaraturg on praegu mäekõrguselt üle Eesti omast.

Rail Baltic veab eest Eesti turu rajatiste segmenti

Nordeconi rajatiste segment, mis koosneb peamiselt teedeehituse- ja hoolduse alamsegmendi mahust, vähenes võrreldes eelmise aasta võrreldava perioodiga ligi 30 protsenti, jäädes kahjumisse. Olulise mahu segmendist täitsid siiski Rail Balticu Raplamaa põhitrassi kolmanda etapi Hagudi-Alu lõigu ehitustööd.

Kuigi rajatiste mahu kasvu või vähenemist poolaasta võrdluses Merko Ehituse aruandes välja ei tooda, on ka nende jaoks suureima mahuga tehingud ja avaliku sektori kasvu taga Rail Balticu raames ehitatav Ülemiste terminal ja põhitrassi neljas etapp.

Merko Ehituse 2025. aasta esimese poolaasta puhaskasum oli 21,7 miljonit eurot, mis oli mullusega võrreldes 4,3 miljonit enam. Teises kvartali kasum oli 11,1 miljonit eurot, mis oli 2 miljonit eurot vähem võrreldes mullusega. Nende sõnul oli tegemist ootuspärase tulemusega.

Nordeconi puhaskasum oli kuue kuu kohta 0,9 miljonit eurot, mis oli võrdne 2024. esimene poolaasta tulemusega. Võrreldes mullusega langes 2025. aasta teise kvartali puhaskasum 1,8 miljonilt 0,5 miljoni euro peale.