Suvepäevade korraldamise kulud

Tervisekassa ise nimetab enda korraldatud suvepäevi tänuüritusteks ja väidab, et enne 2018. aastat oli Eesti Haigekassas eraldi juhatuse vastuvõtu üritus ja suvepäevad. "Edaspidi liideti need üheks tänuürituseks," märgib tervisekassa avalike suhete portfellijuht Dan Lõhmus.

2025. aastal toimus tervisekassa töötajatele ja pereliikmetele mõeldud tänuüritus Wagenkülli hotellis ja ürituse kogumaksumus oli 83 775 eurot. Summa on koos käibemaksuga. Omaosalus oli töötajatele 25 eurot ja peredega tulijatele 100 eurot pere kohta.

2024. aastal toimus tervisekassa töötajatele ja pereliikmetele mõeldud tänuüritus Tartus, Vanemuise kontserdimajas, ööbimisvõimalusega Dorpati hotellis. Ürituse kogumaksumus oli 32 296 eurot. Summa sisaldab käibemaksu. Omaosalus oli töötajatele 25 eurot ja peredega tulijatele 100 eurot pere kohta.

2023. aastal toimus tervisekassa töötajatele ja pereliikmetele mõeldud tänuüritus Laulasmaa LaSpa spaahotellis ja ürituse kogumaksumus oli 60 102 eurot. Summa on koos käibemaksuga. Omaosalus oli töötajatele 15 eurot, kaaslane 25 eurot ja laps viis eurot.

2022. aastal toimus tervisekassa töötajatele ja pereliikmetele mõeldud tänuüritus Narva-Jõesuus Noorus SPAs. Ürituse kogumaksumus oli 42 717 eurot. Summa sisaldab käibemaksu. Omaosalus oli töötajatele 10 eurot ning kaaslasega tulijatele 40 eurot.

2021. aastal toimus tervisekassa töötajatele ja pereliikmetele mõeldud tänuüritus Pärnu Rannahotellis ja ürituse maksumus oli 29 132 eurot. Summa on koos käibemaksuga. Omaosalus oli töötajatele 10 eurot, kaaslastele 15 eurot ja lastele viis eurot.

Tervisekassa tänuüritustel osalejate arv on aastate lõikes jäänud vahemikku 140-170.

Kõikidele summadele lisandub erisoodustusmaks. "On tavapärane praktika kõikide asutuste puhul rääkida teenuse hinnast koos käibemaksuga. Nii on tervisekassa sarnaselt teistele asutustele vastuste puhul käitunud," seisis veel tervisekassa selgituses.

Tervisekassa kolimine

Tervisekassa kolis eelmine aasta uuele pinnale, kuna Lastekodu tänaval asuv kontorihoone oli amortiseerunud ja tervisekassal ei olnud vaja nii suurt tööpinda.

"Eelmine Tervisekassa kontor oli ligi 2800 ruutmeetrit, Arteris olev pind on pea 1900 ruutmeetrit ehk ligi kolmandiku võrra väiksem. See tähendab korruste arvu vähendamist neljalt kahele. Uue kontoripinna puhul on tegemist kõigile kaasaegsetele standarditele vastava A-energiatähise hoonega, mis tähendab lisaks tänapäevastele töötingimustele ka säästlikumat majandamist ja oluliselt väiksemat keskkonnajalajälge," seisis tervisekassa selgituses.

Lõhmus märkis, et tervisekassa kaalus ka teisi äripindu lähtudes Tallinna kesklinnas olevatest üüripindadest, ent kõiki argumente arvesse võttes osutus Arteri ärikeskus hinna-kvaliteedi suhtes kõige sobivamaks. "Üürilepingu maksumus ehk rendileping on konfidentsiaalne info. Kõik Arteriga seotud kulud on perioodil jaanuar-juuni 2025. aastal olnud vahemikus 61 885 kuni 65 007 eurot ehk keskmiselt umbes 63 684 eurot kuus. See summa kõigub igakuiselt tulenevalt kommunaalmakse suurusest."

Teates seisab, et eelmises kontoris olid perioodil jaanuar-august (ehk täiskuud enne kolimist) kontoriga seotud kulud keskmiselt 61 000 eurot. "Lisaks Aswega ASle tasutud üürimaksumusele ja kommunaalkuludele sisaldab see täiendavalt ka mehitatud valveteenust, koristusteenust ning haldusspetsialisti töökohta. Viimane ametikoht Arterisse kolides suleti," märkis tervisekassa.

Lõhmuse sõnul tervisekassa nõukogu ei kinnitanud üüripinnale kolimist ega selle hinda. "Tervisekassa seadus ja põhikiri näevad ette otsused, mis on nõukogu pädevuses ja mis on juhatuse pädevuses. Sellel juhul oli tegemist juhatuse pädevusse kuuluva otsusega. Nõukogu liikmetele tutvustati kolimisplaane tervisekassa nõukogus ning nõukogu võttis informatsiooniks esitatud päevakorrapunkti "Tervisekassa Tallinna kontori kolimine" teadmiseks 26.04.2024. Lisaks Tallinna kontorile on tervisekassal kontorid Tartus, Pärnus ja Jõhvis," rääkis Lõhmus.

Kuidas tuleb valem, et tervisekassa hoiab 10 aasta jooksul püsikulusid kokku?

"Lastekodu kontori puhul oli tegemist amortiseerunud kontoriga, millele oli kaasaegseid töökeskkonna nõudeid arvestades mitmeid puudusi alates muutunud töökorraldusele (hübriidtöö) mittesobivast ruumipaigutusest kuni kütte- ja ventilatsiooni ebaoptimaalse toimimiseni," vastas sellele küsimusele Dan Lõhmus.

Kehtiva lepingu järgi oli rendileandjal õigus renditasu iga-aastaselt tõsta, mida rutiinselt tehti. "Konsulteerides rendileandjaga kontoritaristu võimalike perspektiivide osas, sh kommunikeerides rendileandjale tervisekassa ootusi kontoriruumidele, tekkis arusaam, et uue võimaliku rendilepingu sõlmimise eeltingimuseks on ruumide remontimine, mis toob eelduslikult kaasa rendimäära olulise tõusu," lisas ta.

Võttes arvesse, et Lastekodu kontori kulud olid Arteri kontori kuludega sarnases suurusjärgus, toonuks Lõhmuse sõnul Lasekodu kontori rendihinna kasv kaasa kulude kasvu, mida ka kalkulatsioonis arvestati.

"Kokkuvõtvalt tuleneb 10 aasta peale püsikulude otsene kokkuhoid projektsioonist, kus on aluseks võetud eelmise asukoha eeldatav rendikulu tõus. Muuhulgas on arvestusest välja jäetud parkimiskulud lähtuvalt võimalusega see iga hetk peatada," selgitas Lõhmus.