"Kõige esimene asi on see, et ega soode taastamine ei ole iseenesest paha asi kui seda tehakse jääksoodel: vanadel turbakohtadel või kaevandustel, aga see, kui minnakse metsa ja hakatakse metsa uputama - ma kasutan seda sõna "metsa uputama", sest see on nii - siis see on väär," rääkis Erik.

"Kolmapäeval oli siis keskkonnaminister Andres Sutt esimest korda kohapeal vaatamas Kikepere rabas. Peale seda tegi ta postituse, kus ta ütles, et hukkuvad puud kahel kuni kolmel protsendil mõjutatud pindalast. Jah, see tõesti juhtub kraavi ääres ja teede ääres, aga kui minna kilomeeter või kaks kaugemale teest, siis seal on täielik katastroof: seal on hukkuvad puud," ütles Erik.

Erik ütles, et soode taastamisel aetakse kraavid kinni ja selle tagajärjel tõuseb pinnavesi.

"Ja elus mets, mis on aastakümneid kasvanud, lihtsalt hukkub. Ta ei tee seda kohe. See võtab aega. Näiteks Kikeperas on 2018. aastal alustatud tööd, ja seal metsa tagaotsas päris korralikult juba toimub hukkumine," sõnas Erik.

Eriku sõnul on käes väga sademeterohked aastad ja kui veel täiendavalt soid taastada, siis see vesi ei jää metsa.

"Ma arvan, et me peaks olema ettevaatlikud ja lõpetama [soode taastamise] ära. Praegu meil on piisavalt juba neid alasid, kus on näha, mis metsaga toimub ja ootame veel 10 aastat. Kui 10 aasta pärast on need metsad terved, siis palun väga. Aga selle lühikese ajaga, ma arvan, me meil ei ole mingit kogemust," sõnas Erik.

Eriku hinnangul on soode taastamise põhjuseks asjaolu, et tuleb ära kasutada kliimaeesmärkide täitmiseks ettenähtud Euroopa Liidu raha.

"Meil on seda kliimacashi siin ette nähtud järgmiseks viieks aastaks umbes 20 miljonit, seal on viis projekti. Ja üks projekt on siin ka see projekt. Küsimus on rahas," ütles Erik.

Kuigi suur osa Eesti teadlastest on seisukohal, et soode taastamine on Eesti ökosüsteemile kasulik, viitas Erik Eesti Maaülikooli professorile taimefüsioloogia alal Ülo Niinemetsale, kes on tema sõnul öelnud, et kampaaniakorras üleujutamine on läbimõtlemata tegevus.

"Paljud teadlased on ikkagi selle vastu ja see teadlaste grupp, kes neid töid siin teevad, Tartu Ülikooli eestvedamisel ja Eestimaa Looduse Fondi kaasabil, ei kuula teisi teadlasi. Maaülikooli teadlaste käest ei küsi keegi mitte midagi. Maaülikoolis on ju maaparanduse spetsialistid ja metsanduse spetsialistid, kes teavad väga hästi, kuidas asjad liiguvad," rääkis Erik.

Eriku hinnangul tuleb soode taastamise protsess peatada.

"Aga kas meil jätkub seda mõistust, et see asi peatada ja öelda Euroopa Liidule sorry, tulge vaadake, mis siin on, kui palju on siin metsa hukkunud tegelikult," sõnas Erik.

"Olen piisavalt metsas käinud aastakümneid ja olen õppinud seda asja ja tean väga hästi, kuidas asjad käivad. "Ei" metsade uputamisele," võttis Erik teema kokku.

Suuresti Pärnumaale jääval Kikepera looduskaitselal tahetakse RMK, Eestimaa looduse fondi ja Tartu Ülikooli eestvedamisel hakata ligi 4000 hektaril metsa taas sooks muutma. Kohalikud plaani mõistlikuks ei pea, kartes puude hukkumist ja üleujutusi.