Norstati värske uuring kajastab seisu ajavahemikus 21. juuli kuni 4. august. Sellesse ajavahemikku jääb ka Tallinna võimukriisi lõpp, kui Reformierakond otsustas Tallinna linnavalitsuse koalitsioonist 22. juulil lahkuda.

Tallinna valijate eelistustes on endiselt kindlal esikohal Keskerakond 38,1 protsendiga. See oleks küll kindel valimisvõit, kuid kehvem tulemus kui 2021. aasta kohalikel valimistel, mil Keskerakond sai 45,4 protsenti häältest ja volikogus 38 mandaati. 2017. aasta KOV valimistel sai Keskerakond viimati absoluutse häälteenamuse volikogus (40 mandaati).

Teisel kohal Tallinnas on Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mida toetas 18,2 protsenti.

Kolmandal kohal on Isamaa 13,8 protsendiga, mis on ühe kuuga 3,7 protsendipunkti langenud.

Neljandal kohal on Reformierakond 10,5 protsendiga. Nelja aasta eest sai Reformierakond pealinnas 17,8 protsenti toetust ja 15 mandaati ehk nende seis on praegu kehvem kui eelmistel valimistel.

Oravatele hingavad kuklasse EKRE ja Parempoolsed, kelle toetused on 7,3 protsenti.

Üle-eestiliselt on KOV valimistel suurima toetusega samuti Keskerakond (21,3 protsent), millele järgnevad Isamaa (20,4 protsenti), valimisliidud (15,6 protsenti), EKRE (13 protsenti), SDE (11,5 protsenti), Reformierakond (9,7 protsenti), Parempoolsed (4,4 protsenti), Eesti 200 (1,5 protsenti), Koos (1,1 protsenti), Rohelised (0,7 protsenti) ja ERK (0,5 protsenti).

Eelmistel KOV valimistel 2021 sai Keskerakond üle Eesti toetust 24,4 protsenti ja valimisliidud 24,3 protsenti. Reformierakond sai üle Eesti toetust 17,3 protsenti, EKRE 13,2 protsenti, Isamaa 8,4 protsenti, Eesti 200 kuus protsenti ja SDE viis protsenti.