Bigbanki peaökonomist Raul Eamets prognoosib hinnaralli jätkumist ja peab tõenäoliseks, et Eesti on selles valdkonnas Euroopa riikide esirinnas.

"Täna statistikaameti poolt avaldatud harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi kiirhinnang näitas, et võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on hinnad kasvanud 5,6 protsenti, aasta algusest on hinnatõus olnud neli protsenti. Tegemist on väga kiire inflatsiooniga. Tuletan meelde, et aasta lõpuks on prognoositud Eestile kuueprotsendilist inflatsiooni," sõnas Eamets.

Tema sõnul annab oma panuse hinnatõusu kindlasti ka käibemaksu- ja aktsiisitõus, aga samuti mõjutavad hinnatõusu globaalsed toiduainete hinnad ning kodumaine nõudluse kasv.

"Nii kõrge hinnatõusu taustal muutub mingite kaubagruppide käibemaksu alandamine järjest aktuaalsemaks ja ilmselt saab sellest ka üks lähenevate kohalike valimiste teemasid, mis siis, et tegu on tegelikult riigi tasandil otsustatava küsimusega," tõdes Eamets.

Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla tõi välja, et juulikuine käibemaksutõus suurendaks hinnaindeksit otseselt maksimaalselt 1,6 protsendi võrra, juhul kui kogu tarbimisele lisanduks käibemaksutõus.

"Selle kõrval on juulikuine hinnatõus väike. Samas on oodatav, et hindu ei kohandata vaid kuul, kui hinnad tõusid, vaid jaotatakse ühtlasemalt üle erinevate kuude, alustades varem ja lõpetades hiljem," selgitas ta. "Juunikuus tõusid hinnad 0,8 protsenti. See oli märkimisväärselt suur hinnatõus ühes kuus ja võis sisaldada juba osa hinnatõusust".

Uusküla ütles, et eelmise aasta jaanuaris, kui käibemaks tõusis, oli kuine hinnatõus 1,2 protsenti, kuid toona tõusid ka teised hinnad samal ajal, mis omakorda kogu hinnatõusu tol kuul paisutasid.

Selle aasta hinnatõusuks ootab Luminor jätkuvalt viit protsenti. Kuises võrdluses jätkub panga hinnangul veidi mõõdukam, 0,2-0,3 protsendi suurune hinnatõus.

"Energia hinnad on stabiliseerunud ja euro vahetuskurss on tugevam, see toob hinnatõusu ka Eestis allapoole. Samuti on aeglustunud palgatõus," märkis Uusküla.

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik ütles, et nii kohalike elanike kui ka turistide kulutusi sisaldav harmoneeritud tarbijahinnaindeks tõusis juulis võrreldes juuniga 0,6 protsenti ning võrreldes eelmise aasta sama ajaga 5,6 protsenti, kuid nädala pärast avaldatav ainult Eesti inimeste kulutusi hõlmav hinnaindeks kasvas tõenäoliselt rohkem, kuna seal on majutuse osakaal väiksem.

Elmik prognoosis, et tänavu tõusevad hinnad ligi kuue protsendi võrra.

"Pool hinnatõusust tuleb kõrgematest riiklikest maksudest ja tasudest – automaks, käibemaks, aktsiisid, arsti- ja haiglatasud," lausus ta.

Juulis tõusid kõigi suuremate kaubagruppide hinnad, vaid rõivaste ja majutuse hinnad alanesid.

Kui rõivaste ja jalanõude hinnalanguse taga olid suvised soodusmüügid, siis majutuse keskmise hinna langemine, hoolimata turismi tipphooajast, oli Elmiku sõnul seotud Tallinnas toimunud suurkontsertide toimumisaegadega.

"Juuni statistikat mõjutas hotellide märgatav kallinemine Justin Timberlake'i kontserdi ajal. Kuigi juulis toimus AC/DC kontsert, kus osales isegi rohkem rahvast, ei toimunud see kuu alguses, mil statistikamet hotellide keskmise hinna fikseerib," selgitas Swedbanki peaökonomist.