Rahvaalgatus toidukaupade käibemaksu vähendamiseks on kogunud ligi 80 000 allkirja ja niiviisi on tegu Eesti kõige populaarsema rahvaalgatusega. Poliitikute arvamused aga lahknevad selles osas, kas käibemaksu toidule vähendada või mitte.

Keskerakond, EKRE ja sotsiaaldemokraadid on käibemaksu vähendamist avalikult toetanud. Reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi ütles aga alles hiljuti, et tegelikult käibemaksu langetamisest abi ei oleks, sest see ei jõuaks lõpphinda, vaid hajuks tarneahelas ära.

Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai sõnul ei joonistu välja, et riikides, kus on kõrgem toidu käibemaksu määr, oleks toit ka päriselt kallim.

"Kui üldse miskit, siis pigem õrnalt tuleb ja üsna vastuolus tuleb välja see seos, et riigid, kus on kõrgem maksumäär, seal kipub olema toit isegi natuke odavam. Aga see muidugi mitte kuidagi ei ütle seda, et odavama toidu saamiseks on vaja maksumäära tõsta," tõdes Kattai.

"Igas riigis kujundavad väga paljud erinevad asjaolud ja iga riik on selle poolest omapärane, et me peame rääkima nende asjaolude hulgas nii konkurentsitihedusest, turu suurusest, kaubavõrgu ülesehitusest, elatustasemest või missugune on jaemüügivõrk ja kulutase seal," loetles ökonomist.

Samas on olemas teadusartikleid, kus on tuvastatud, et käibemaksu langetamisel on selge mõju toidu hinnale. Ühest veebruaris avaldatud teadusartiklist selgus näiteks, et kui Poola kaotas kolm aastat tagasi toidule viieprotsendilise käibemaksu, siis viie kuu pärast olid hinnad ka langenud peaaegu viis protsenti.

Sarnane uuring on olemas ka Saksamaa kohta, kus tuvastati, et maksimaalsest võimalikust hinnalangusest jõudis poelettidele lausa 70 protsenti.

Kattai rääkis, et eraldi küsimus on see, et isegi, kui hinnad alguses langevad, siis kui kaua see madal hind püsib. Tema tõi näite Eesti lõunanaabri juurest Lätist, kus samamoodi langetati käibemaksu kodumaiselt toodetud toidukaupadele.

"Kui me kõrvutame Eesti ja Läti toiduainete hindu neis samades gruppides, kus Lätis on madalam toiduaine käibemaksu määr, siis see ei ole kaasa toonud odavamat toitu lätlaste jaoks. Nii et, nagu öeldud, on väga palju erinevaid asjaolusid, mis kujundavad selle, kui palju käibemaksu langetusest jõuab tarbijani," märkis Kattai.

Õhtulehele intervjuu andnud ärimees Oleg Gross tõi Eestis toiduainete kõrgete hindade põhjenduseks asjaolu, et Eesti asub perifeerias, Euroopa nurgas, kuhu on kallis kaupa transportida. "Pluss maksupoliitika. Pluss väike turg. Lühidalt: geograafiliselt vale asukoht, väike turg ja kurjad majandusseadused."

Grossi sõnul on Eesti majandus üle reguleeritud. "Riigi asi oleks maksustada mõistlikult ja lasta majandusel vabalt toimida. Mingid seadused peavad olema, aga mitte üle maksustada, üle reguleerida, midagi keelata, midagi eelistada, oma nina kõikjale toppida. Mida vähem riik segab ja maksustab, seda paremad oleksid majandustulemused. Vaba turg reguleerib ise asjad paika."