EMO-de ülekoormust leevendavad haiglad praegu eriõdede palkamisega, kes aitavad ja nõustavad kergemate tervisemuredega patsiente. Sellised eriõed on alates maist näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) ja ka Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) tegeleb eriõdede süsteemi arendamisega.

Mõlemad haiglad loodavad edaspidi ülekoormuse vähendamiseks teha aga rohkem koostööd perearstidega. See puudutab patsiente, kes tegelikult erakorralist medistsiiniabi ei vaja. Ühe võimalusena on välja pakutud ideed saata sellised patsiendid perearsti vastuvõtule.

"Hetkel on tõesti kaardistamisel meie kergema tervisemurega patsiendid, ehk siis sinise ja rohelise triaažikategooriaga haiged. Oodatakse meilt siis augusti keskpaigaks tagasisidet nende analüüside kohta, mis diagnoosidega need patsiendid on. Sellest lähtuvalt tulevad ka järgmised sammud, et kuidas me selle protsessiga saaksime edasi minna," rääkis Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMO juht Marit Märk.

Praegu näeb määrus ette, et kõik erakorralise meditsiini osakonnas triažeeritud patsientide visiidid peavad lõppema kas eriarsti või -õe vastuvõtuga. Seega ei ole EMO-del õigust erakorralist arstiabi mittevajavaid patsiente perearsti juurde suunata isegi mitte siis, kui tegemist on kerge tervisemurega, mis erakorralist sekkumist ei vaja.

"Järgmine samm siis olekski see, et me triaaži tasemelt saaksime patsiendi ära suunata, kuigi on siin kaalumisel ka uute triaažisüsteemide loomine, seal hulgas ka nn telefonitriaaži tekitamine, et patsient ei peagi koha peale tulema, vaid see triaaž teostatakse telefoni teel. Ja sealt juba tekib patsiendile teekond, kuhu ta minema peab oma tervisemurele abi saama," rääkis Märk.

Eesti perearstide Seltsi juht Elle-Mall Sadrak ütleb, et perearstid on aastaid rääkinud ühtse triaažisüsteemi vajalikkusest, mida kasutaksid nii EMO-d, perearstide nõuandeliin 1220 ja perearstid ning see võiks olla kättesaadav ka inimesele endale.

"On täiesti aruselge, et kui kõikidel oleks ühtne triaažisüsteem, millega patsient EMO-s triažeeritakse kergema tervisemurega, mis kuulub perearsti lahendamisvaldkonda, siis arusaadav, et see patsient tulebki saata EMO-st ära perearsti juurde," rääkis Sadrak.

Ühtset süsteemi on edukalt rakendatud mitmetes riikides, ja ka Eestile sobilik süsteem on tegelikult arstidel silmapiiril.

"Eesti jaoks on isegi välja vaadatud Inglismaa Manchesteri traažisüsteem, kus on põhimõtteliselt kõik asjad olemas. Täna see seisab raha taga," sõnas ta.

Sadraku sõnul tegeleb tervisekassa praegu arvutustega, kui palju ühtse süsteemi kasutuselevõtt maksma võiks minna.

Suurt koormuse kasvu selline patsientide ümbersuunamine perearstidele ei tooks, leiab Sadrak. "Kui me võtame Tallinna EMO-d ja rohelised ja sinised pöördumised ning jagaksime need ära Tallinna perearstinimistute vahel, teeks see päevas kaks täiendavat patsienti."