Ishiba juhitud Ishiba Liberaaldemokraatlik Partei (LDP) ja selle koalitsioonipartner Komeito vajasid 50 kohta, et säilitada 248-kohalises ülemkojas enamus. LDP ja Komeito said aga 47 kohta. 

Kaks tundi pärast valimisjaoskondade sulgemist ütles Ishiba, et aktsepteerib karmi tulemust. Ajakirjanike küsimusele, kas ta kavatseb jääda peaministriks ja parteijuhiks, vastas ta: "Just nii, see on keeruline olukord ja peame võtma seda väga tõsiselt." 

Ishiba valitsus peab praegu Trumpi administratsiooniga tariifide üle läbirääkimisi. USA on Jaapani jaoks suurim eksporditurg. 

Jaapanil on leppe sõlmimiseks aega kuni 1. augustini. Jaapanile kehtib juba 10-protsendiline baastariif, kuid autotööstus kannatab 25-protsendilise maksu all. Jaapanis kasvab hirm, et riik võib libiseda  tehnilisse majanduslangusesse. Tehniline retsessioon on majandusteadlaste kasutatav mõiste, millega tähistatakse vähemalt kaks kvartalit järjest kestnud majanduslangust.

Ishiba tulevik on ebaselge ning samuti pole teada, kellest võiks saada tema mantlipärija. Viimastel valimistel tõusis esile parempopulistlik erakond Sanseito, võites ühe asemel 14 kohta. See 2020. aastal loodud partei tegi kampaaniat "Jaapan ennekõige" loosungi all. Sanseito kogub nüüd populaarsust nende valijarühmade seas, mis on peavooluparteides pettunud. 

Jaapani elanikkond vananeb kiiresti, riigis langeb sündimus. Riigis kasvab välismaal sündinud elanike osakaal, mis moodustab nüüd 3 protsenti kogu elanikkonnast. See on märgatavalt väiksem kui USA-s ja Euroopas, kuid turismibuumi tõttu on riigis üha enam näha välismaalasi.