Äriregistri andmetel on ainsana parlamendierakondadest pooleteise aastaga pidevalt liikmearvu suurendanud Isamaa. Kui 2023. aasta lõpuks oli erakonnas 6959 ja aasta hiljem 7002 liiget, siis esmaspäevase seisuga on liikmeid juba 7312.

Äriregistri andmetel on seitsme kuuga kõige rohkem liikmeid kaotanud peaministripartei Reformierakond. Kui 2024. aasta 31. detsembri seisuga oli erakonnas 9539 ja aasta varem 10 185 liiget, siis tänaseks on liikmeid 9320.

See tähendab, et seitsme kuuga on Reformierakond kaotanud 219 ning veidi enam kui pooleteise aastaga 865 liiget.

Eesti suurim erakond on jätkuvalt Keskerakond, kus on esmaspäevase seisuga 11 970 liiget. Samas oli liikmeid 2024. aasta lõpu seisuga 12 127 ning aasta varem 12 978. Seega on Keskerakond pooleteise aastaga kaotanud 1008 liiget, mida on parlamendierakondadest selle aja jooksul enim.

EKRE-ga on viimasel seitsmel kuul liitunud 475 inimest. Kui 2024 aasta lõpus oli EKRE-l liikmeid 8823, siis esmaspäevase seisuga oli neid 9298. Samas oli 2023. aasta lõpus erakonnal liikmeid 9989. 

Liikmete suurearvulise lahkumise taga oli EKRE-s toimunud sisetüli, kus erakonna esimees Martin Helme väitis, et Silver Kuusik, Henn Põlluaas ja Jaak Valge planeerivad erakonnas võimupööret ning viskas nood erakonnast välja.

Hiljem lahkus erakonnast ka Jaak Madison, kes on nüüdseks Keskerakonna liige.

Kuusik, Põlluaas ja Valge moodustasid hiljem erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid, kus on tänaseks 524 liiget.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmete arv on vähenenud vaikses rütmis. Kui 2023. aasta lõpu seisuga oli erakonnas 4794 ja 2024. lõpuks 4679 liiget, siis esmaspäevase seisuga oli sotside ridades 4607 liiget.